Sildiarhiiv: meistrivõistlused

Vibuspordi noortemeistrid 2021 selgusid Viljandimaal

2021. aasta noored meistrid vibuspordis selgusid seekord Puiatus. 03.07 päikeselisuse ja suvise kuumusega võttis meid vibustaadionil vastu. Sagittariuse read olid päris tummised, kokku 21 noort. Sagittariuse klubis laseme kõiki vibuklasse ja neis kõigis õnnestus võita medaleid.

Esmalt mõõtsid omavahel jõudu ning täpsust juuniorid ja kadetid. Juunioride poolel saavutas parima koha Heldur Hanni. Sportvibu noormehed arvestuses 4 koht 70 m tulemusega 533 (isiklik rekord). Sama positsiooni suutis lõpuks välja võidelda Karmel Uuselu juunioride neidude poolel – 4 koht 360 silmaga. 5. kohale jõudis Kermo Ivanov noormeeste poolel. Pikalt 6. koha peal olnud Kermo suutis lõpus ennast  leida ning tegi oma tulemuse ära – 473 silma. Märten Merioja tulemus 442 andis kokkuvõttes 7. koha.

Kadettide laskmisest saime oma esimesed meistritiitlid. Vaistuvibu noormeeste poolel Rihard Rannamets algusest peale juhtpositsiooni hoidis ning järjekordne meistritiitel tulemusega 525 silma. Samas kategoorias 4. koht Artur Ilumäe tulemusega 494, väga tubli ning  võimsalt lasted teine pool annab usku ja lootust tulevikuks. Hõbemedal kadettide poolel neiud sportvibu arvestuses. 60 m peal Anne Sein silmadega 529. Samas vibuklassis tegi kaasa Ann Kristiin Fuchs. Hiljuti lõppenud treeninglaagrist tulnuna saavutas isikliku rekordiga 7.  koha, silmasid 317. Kadettides tegime kaasa ka plokkvibu klassis. 4 kohad – Paul Hanni noormeestes silmadega 444 ja Marta Marleen Õun neidude poolel silmadega 348. Mõlemil isiklikud rekordid 50 m distantsil. Marta, kes tavapäraselt laseb vasakukäelisena sportvibu, oli sunnitud eelneva nädala käevigastuse tõttu vahetama vibuklassi ja laskmipoolt. Otsides veel protokollis meie klubi laskureid, siis on kadettides välja tuua Andri Ivanovi 5. koht sportvibu klassis tulemusega 449 silma. Selliste tulemuste ja kohtadega saime ühele poole hommikused laskmised.

Edasi saabusid platsile noored ja tidetid. Viimasel aastal uusi laskjaid on klubisse vähe peale tulnud ja tidetid vanuseklassis on meid vähe. Loodame, et sügisel leiavad meieni tee uued entusiastlikud noored. Noorte vanuseklassis aga seevastu on meil oma oskusi kõvasti  parandanud mitmed laskjad ja isiklikke rekordeid sündis palju. 


 
Pikkvibu tidetid tüdrukud – Mirjam Veigel, tulemus 570 silma 15 m pealt – taas uus isiklik, noorte karikavõistlusega võrreldes 102 silma rohkem. Luise Susanna Lille, pikkvibu noored tüdrukud, tulemus 485 silma 15 m pealt. Plokkvibu noored – Aksel Tähepõld, tulemus 694 silma 30m pealt. See tulemus oli tõeliselt heast klassist ja uus võimas isiklik rekord, võttis mitu aastat aega, enne kui Aksel ilusa tähiseni jõudis. Sportvibu noorte neidude klass – Johanna Viktoria Jõe, tulemus 646 silma 30 m pealt. Hõbemedalid said kaela Uku Robert Seppadeus – noored poisid sportvibu, 30 m tulemusega 631 silma.  Uku laskmist jälgisin kogu võistluse vältel ning esinelikus toimusid pidevad muutused. Väga põnev oli ning lõpplahendus rõõmustas. Sportvibu tidetid poisid, Georg Markus Ormus, 15 m tulemus 630 silma. Pronksmedalid riputati järgmistele meie laskjatele. Ruben Rannamets, pikkvibu tidetid, 15 m tulemus 576 silma. Plokkvibu tidetid poisid – Artur Veigel, 15m tulemus 677 silma.
Lisaks olid tublid ka ülejäänud noored. Marten Suits – sportivub noored poisid vanuseklassis 4. koht tulemusega 617 silma. Lucas Mang vaistuvibu tidetid poisid vanuseklassis 5 koht silmadega 564 silma 15m distantsilt. Ning Siim Gross sportvibu noored poisid 11. koht tulemusega 526 silma 30 m distantsilt.

Selline päev ja sellised kohad. Noorte meistrivõistlused on suvistest laskmistest kõige suurem jõuproov ja medaled kõige ihaldatumad. Nüüd on suviselt veidi vaiksem aeg ning seame samme järgmiste võistluste suunas.

Kõiki tulemusi vaata siit.

Kohtumisteni!

 

 

59. Eesti meistrivõistlused vibuspordis, harjutus olümpiaring

  • Aeg ja koht: 29.-30.08.2020 Jõgisoo vibuväljak

Võistlus on avatud kõikidele sport-, plokk-, vaistu- ja pikkvibu laskuritele, kes on Eesti Vibuliidu liikmesklubide liikmed.

Võistluse läbiviimisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse ning Eesti Vibuliidu poolt kehtestatud võistluste läbiviimise juhendist.

Võistlusharjutus

  • Sportvibu: naised ja mehed
    eelring: 70 meetri harjutus (72 n, d=122 cm)
    lõppvõistlus: olümpiaring (70 m)
    veteranid 50+ naised ja mehed
    lõppvõistlus: 60 meetri harjutus (72 n, d=122 cm)
  • Plokkvibu: naised ja mehed
    eelring: 50 meetri harjutus (72 n, d=80cm/5-X)
    lõppvõistlus: olümpiaring (50 m)
    veteranid 50+ naised ja mehed
    lõppvõistlus: 50 meetri harjutus (72n, d=80 cm/5-X)
  • Vaistuvibu: naised ja mehed
    eelring: 50 meetri harjutus (72 n, d=122 cm)
    lõppvõistlus: olümpiaring (50 m)
    veteranid 50+ naised ja mehed
    lõppvõistlus: 30 meetri harjutus (72 n, d=122 cm)
  • Pikkvibu: naised ja mehed
    eelring: 50 meetri harjutus (72 n, d=122 cm)
    lõppvõistlus: olümpiaring (50 m)
    veteranid 50+ naised ja mehed
    lõppvõistlus: 30 meetri harjutus (72 n, d=122 cm)

Eelringid (veteranidel lõppvõistlus) lastakse kuue noolega ja laskmine toimub samaaegselt ühelt tulejoonelt. Nii individuaalne, võistkondlik kui segavõistkondlik olümpiaring lastakse sport-, vaistu- ja pikkvibus seeriate süsteemis (individuaalselt 6 seeriapunktini / võistkondlikult 5 seeriapunktini), plokkvibus tulemuse summeerimise teel (individuaalselt 5 seeriat/ võistkondlikult 4 seeriat).

Pikk- ja vaistuvibu klassides ning veteranide vanuseklassis toimub võistlus esimesel päeval. Sport- ja plokkvibu klassides toimub võistlus kahel päeval.

Osavõtutasu on sport- ja plokkvibuklassides 20 €
vaistu- ja pikkvibuklassides ning veteranidele 12 €.
Osavõtutasu saab maksta sularahas kohapeal, tehnilise kontrolli ajal.

Võistlused korraldab Eesti Vibuliit koostöös Vibuklubiga Sagittarius.
Individuaalne ja võistkondlik registreerimine hiljemalt 25. august kell 21:00 aadressil info@sagittarius.ee. Registreerimise eeltingimuseks on võistleja litsentsi olemasolu ja litsentsivõlgnevuste puudumine Eesti Vibuliidule seisuga 25.08.2020. a. Ilma litsentsi omamata või võlgnevuste korral võistlema ei lubata.

Kõik juhendis määratlemata küsimused lahendab võistluse kohtunikekogu koos võistluse korraldajatega, võistluste peakohtunik on Taavo Allik.

Lisainfo: Mike Gross, tel 53 988 874, e-mail info@sagittarius.ee

Võistkonna saavad moodustada 3 laskurit, kes kuuluvad samasse klubisse ja samasse võistlusklassi. Ühest klubist võib olla mitu võistkonda. Võistkonnavõistlus koosneb 24-
noolestest duellidest, kus vastased on kokku pandud olümpiaringi põhimõttel (3×72 noolt eelringides). Ühes seerias laseb iga laskur 2 noolt, kokku lastakse kuni neli 6-noolest seeriat (sportvibul 5 seeriapunkti võiduni, plokkvibul 4 seeriat).
 
Segavõistkonna saavad moodustada 1 naislaskur ja 1 meeslaskur, kes kuuluvad samasse klubisse ja samasse vibuklassi. Ühest klubist saab olla mitu võistkonda ja olümpiaringi saavad edasi 16 parimat segavõistkonda. Segavõistkonnavõistluse vastased on kokku pandud
olümpiaringi põhimõttel. Ühes seerias laseb kumbki laskur 2 noolt, kokku lastakse kuni neli 4-noolest seeriat (sportvibul 5 seeriapunkti võiduni, plokkvibul 4 seeriat).
 
Veteranide klassi võivad kuuluda laskurid, kes on sündinud aastal 1970 ja varem. Veteranide klassis duell-laskmist ei toimu ja võistlus peetakse esimesel päeval eelringide ajal. Veteranide
vanuseklassis eraldi võistkondlikku arvestust ei ole, kuid plokkvibu klassi veteranid võivad kuuluda võistkondade koosseisu. Vaistuvibu- ja pikkvibu klassis võistkonnavõistlust ega segavõistkonnavõistlust ei peeta.

Ajakava*

Laupäev, 29. august

  • 9.00 staadion avatud
  • 10.00 registreerimine ja tehniline kontroll
  • 10.30 klubide esindajate koosolek
  • 10.45 võistluste avamine
  • 11.00 2 prooviseeriat, millele järgneb individuaalne eelring 30 / 50 / 60 / 70 meetri harjutus (72 noolt);
  • 14.00 lõunapaus
  • 14.30 veteranide vanuseklassi medalivõitjate autasustamine
  • 15.00 sport- ja plokkvibu võistkondlikud olümpiaringid (1/4 kuni medalimatšid) ning vaistu- ja pikkvibude individuaalsed olümpiaringid (1/4 kuni medalimatšid)
  • 17.00 võistkondliku ning vaistu- ja pikkvibu individuaalvõistluse autasustamine

Pühapäev, 30. august

  • 9.00 staadion avatud
  • 10.00 2 prooviseeriat, sport- ja plokkvibu segavõistkondade olümpiaringid (1/8 kuni medalimatšid)
  • 12.00 3 prooviseeriat (hilisematel tulijatel on võimalus enne seda mati eest soojaks lasta) sport- ja plokkvibu individuaalsed olümpiaringid (1/16 kuni medalimatšid)
  • 16.00 sport- ja plokkvibu segavõistkondliku ja individuaalvõistluse autasustamine

* Korraldajatele jääb õigus teha ajakavas vastavalt vajadusele muudatusi, millest teavitatakse kõiki registreerunuid ja võistlustel osalejaid.

Autasustamine
Iga võistlusklassi kolme parimat autasustatakse Eesti meistrivõistluste medali ja diplomiga. Sport- ja plokkvibu individuaalvõistluse esikolmikule lisaks auhinnad Samsungilt.

Free your mind ehk võitlus iseendaga 2019. aasta EFAC-il

Maarja Tänav

Kaheksa Sagittariuse laskurit osalesid augusti alguses Hollandis, Doorwerthis toimunud maastikulaskmise Euroopa meistrivõistlustel. Isiklikus plaanis võin kokkuvõtvalt öelda , et võistlused oli minu jaoks nagu Ameerika mäed, üks päev parem, siis halvem, siis parem ning siis jälle halvem. Ise osalesin suurtel maastikulaskmise võistlustel esimest korda. Sagittariuse laskuritest osalesid veel Anu Uusmaa, Raivo Sein, Anne Sein, Janika Valter, Rihard Rannamets, Marek Aedla ning Kevin Marcus Aedla. Kokku oli eestlasi 44, nii olime suuruselt kolmas delegatsioon sakslaste (189) ja hollandlaste (70) järel. Loe edasi Free your mind ehk võitlus iseendaga 2019. aasta EFAC-il

Argentiina reisikiri nr 5

Iguazu retk peale võistlusi, preemiareis endale peale suurt võistlust. 17.10.2017, Keila

Argentiina noorte MM’i sõitu planeerides jäi koheselt peale mõte pärast võistluspäevi jääda veel mõneks päevaks kohapeale ringi vaatama. Samas jätsin lahtiseks, mida täpsemalt vaatama läheme. Reede õhtul (06.10) vaatasin lennupileteid eri suundadesse. Sihtmärkideks olid rahvuspargid (nagu laskja jutt juba :)). Google otsing soovitas Iguazu loodusparki, mis asub Argentiina kirdenurgas Paraguai ja Barasiilia vahel. 15 minuti pärast olid lennupiletid ostetud ja sealne majutus broneeritud. Reisiks Iguazu piirkonda võtsime kolm päeva.

Laupäeval, 07.10, käisime teiste koondislastega veel plokivõistkondade finaale vaatamas ning sellega meie võistlusprogramm lõppes. Soovisime teistele kaasmaalastele head kojusõitu või Mehhikosse suundumist ja pakkisime asjad. Iguazu reisile võtsime kaasa ainult seljakotid, vibuvarustuse olid Rosario hotelli töötajad nõus vahepealseks ajaks lahkelt enda juurde hoiule võtma.

Iguazu võttis meid vastu soojuse ning suure niiskusega – sattusime sinna vihmaperioodi ajal. Loodus kõik kevadiselt  õitsemas. Esimese päeva otsustasin veeta linnas, mis asub kolme suure riigi piiripunktis. Looduslikult asub see kahe suure jõe ühinemisnurgas, kus iga riigi kaldal asuvad ka piiripunktide postid ja platvormid ilusa ja võimsa loodusliku vaatemängu jälgimiseks. 

Järgmine päeva oli looduspargi külastuse kord. Takso on seal peamine liiklusvahend, hinnad seejuures üsna soodsad. Sõitsime majutuspaigast loodusparki, teel olid hoiatavad sildid erinevate metsloomadega, kes võivad vihmametsast ootamatult teele ilmuda. Ei olnud just kõige ohutumad elukad seal listis… Omaette teema on muidugi keel. Inglise keelt mõistavad väga vähesed, räägivad veelgi vähemad. Selles piirkonnas on palju indiaani päritolu inimesi. Nemad askeldavad üldse omas maailmas.

Eelmisel päeval mööda linna rännates märkasime palju kindlustatud elamuid. Slummid ning kehv prügimajandus torkasid silma. Tore aga oli näha, et loodusparki sisenedes need probleemid kadusid. Loodus on ikka võimas ja selle eksponeerimiseks on seal kõik päris hästi tehtud. Hommikul heidutas meid vihm (ikkagi vihmametsa ala) ja äike. Esimese atraktsioonina tuleb sõita kitsarööpmelisel raudteel lõpuni, kõige kaugema koseni – Diabloni. Koseni on raudtee peatusest vaja matkata ca 1,5 km. Matkal nägime rohkelt jõgesid ja kauneid vaateid. Külastajate lemmikuteks osutusid vöötoravad, kes suure kambaga mööda kitsast käetuge ronisid. Lõpuks jõudsime koseni. Tulla maailma teise otsa ja lisaks veel seal tulla lisaks reisiga pikk maa edasi ning olla lõpuks kohal. Diablo Throat. Viide pisukeseks näiteks siit

Mis seal rääkida. Ükski pilt ei anna seda edasi. Mürin, vibratsioon, udupilv kuristikust üles voogamas. Ning tohutu hulk vett kukkumas kuhugi. Mis vihm hommikul meid häiris? Täiesti mõttetu paanika. Märjaks sai seal hetkega. Vaatasime ja kuulasime seal oma tunni kindlasti.

Pärast seda vaatepilti ja kogemust möödus ülejäänud päev täis matkamist ning ülejäänud imeilusate koskede kaskaadide vaatlemist. Kahju, et lõpus mõned rajad suleti, kuna päev hakkas lõppema ning rahvuspargi valvurid juhatasid viisakalt külastajad väljapääsude suunas. Käimata jäi üks pikem rada, mis mõeldud just matkajatele. Samas neid treppe ja kuristikke, koskesid, vaateid oli palju. Ajusse kõike talletada ei suuda, see organ lihtsalt ei usu kõike nähtut.

Vihmametsa retke imelise päeva lõpp läks vihmasadu kuulates ja logeledes. Järgmisel päeval alustasime kojusõitu, mis oli pikk, aga ladus. Kõik lennud läksid plaanikohaselt. Isu lendamisest on nüüd mõneks ajaks täielikult täis. Lõpuks kodus. Kõige imelisem – saan vett otse kraanist juua.

Argentiina reisikiri nr 4

Jaanus ja Hendrik on jõudnud tagasi Eestisse
13.10

Nüüd tähtsast päevast. Reede 06.10. 1/16 finaalid on algamas ja hommikune tegevus oli kajastatud eelmises peatükis. Kõik, mis Rosarios juhtus, oli õpetlik. Kuna võistluseelsel öösel oli tuulekeeris ja vihm hävitanud suure osa telkidest ja IANSEO süsteemist, siis tuli organiseerijatel rinda pista arvestuskaartide ning duellide mattide arvestustega. Midagi läks just enne 1/16 ringe valesti. 1/16 ringides lülituvad sisse otse 8 hulka pääsenut sportlast, kes saavad vastased 1/48 ja 1/24 duellidest edasipääsejatega. Olime läinud oma mati laskmissektorisse, kui duellivastaste nimed joone taha üles pandi. Ja seal oli kõik segamini! Hendrik oli parajas segaduses. Püüdsin talle selgitada, et kõik on tegelikult endine ja korraldajad vahetavad nimed kohe õigeks. Aga ärevus oli juba päral. Samuti olid segaduses mitmed teised riigid. Treenerid arutlesid ja püüdsid selgust saada, mis toimub. Samal ajal anti kõlaritest sisse käsklus, et minuti pärast duelli ring algab (ja ilma prooviseeriata). Ega hea tunne see polnud. Segaduses olid ka meie kõrval olevad Korea, Türgi, Hiina, Itaalia jms. laskjad ja treenerid. Hendriku nimi oli hoopis kolm matti edasi. Andsin korralduse Hendrikule olla esialgse mati juures ja rahulikult oodata. Kuna meie vastane oli eelmisest ringist edasi pääsenud türgi kadett, siis tema treeneriga suhtlesime ja otsustasime igal juhul jääda esialgsetele positsioonidele. Ja enne, kui võistlusvile pidi tulema, tulidki korraldajad uuesti jooksuga ning tõstsid nimesildid ümber. Peale viite minutit täiendavat segadust algas võistlus uuesti.

Hendriku esimene seeria: 9, 6, 8  – kokku 23 silma. Vastane 9, 8, 7 – kokku 24 silma. Kohe jäime 0:2 taha. Täiesti võidetav seeria. Aga kuna sisse tuli 6, siis Hendrik ei olnud rahul ja närv läks veelgi rohkem pingule. Tuul, mis oli alanud enne 1/16 finaale, tugevnes aina. Teine seeria Hendrikult: 5, 8, 8. Vastane samuti ülikehva algusega 4, 8, 9. Mõlemil 21 silma ja 3:1 seis meie kahjuks. Kahju, jälle läksid üsna kergelt punktid ära. Vähegi kindlamalt ilma vigadeta oleks mäng juba tugevalt meie kasuks olnud. Kolmas seeria Hendrikult: 4, 9, 9. Vastane 7, 8, 7. Ei midagi erilist. Mõlemil poisil seeriaskoor alla igasugust keskmist. Seis 4:2 meie kahjuks. Vajalik nüüd lõpuks ennast käima saada. Püüan positiivsust sisendada, aga kas see ka mõjutab.  9, 5, 9 meie poisilt. Igas seerias oli suur viga sees ja sellisel tasemel võistlustel seda ei kingita. Vasane juba ülikindel 10, 9, 9. Türgi laskja edasi ja kindlustas riigile ka olümpiapääsme.

Hendrik oli päris löödud. Küsis, kas mati eest võib lasta. Saatsin ta sinna. Olin ise ka löödud – skoorid olid täiesti katastroofilised igas seerias. Nüüd tuli pöidlad peos oodata, kas saame veel lisaturniiril kohta püüda. 15 minuti pärast antigi teada, et nii neidude, kui noormeeste arvestuses tuleb lisaks selgitada välja kaks riiki, kuna esimeses 16 hulgas oli paar riiki topeltesindajaga.

Mäng  jätkus. Kuna Hendrik oli juba lootused suures osas matnud, siis minu saabumine lähimattide laskesektorisse veidi üllatas teda. „Korja vibuvarustus endaga ja minek lisaturniirile“ oli minu sõnum. Alguses ei saanud Hendrik millesti aru, kuid selgitasin talle süsteemi võimalikke arenguid ja lühikese ajaga pidime nüüd olema valmis veel edasi võitlema.

1/16 ringis oskasid veel mitmed esikümne positsiooni laskjad kaotada. Aga lisaturniiril olime teise asetusega ja pilk tabelisse heites oli ikkagi kõik veel võimalik.

Uus algus, uus duell. Saime ikkagi ühe ringi vabaks, kuna selgitati esmalt kaheks lisaturniiri paremat. Kolme soojendusseeriaga pidime piirduma. Keskendusime sellele, et on tõusnud juba täiesti meeletu tuul ning kõrge skoori püüdmine tõstaks liialt pinget. Peaks laskma kiiremalt ja mitte rippuma tuule mõju all. Lasud tuleb sooritada tuulepausi ajal ja kindla peale. Üle mitte sihtida, kuna sellel ajal kindlasti juba tuul veab lasu ära.

1/4 lisaturniir Ecuadori noormehe vastu. Ecuadori noormees  Jorge Adrian Rosas  Vera oli saanud 50’nda asetuse kvalifikatsiooniturniiril ja oli saanud juba päris kõrgele. Sai jagu Belgia noormehest enne meie duelli ja oli heas hoos. Esimene seeria. Hendrik: 23 silma. Vastane: kindel 28 silma. Hakkab pihta. Jäime 0:2 taha ja sellise tuulega ennast leida pole naljaasi. Teine seeria. Hendrik: 8, 5, 7 – 20 silma ainult! Vastane: 4, 8, 8. Jälle setikaotus. Hoiame ikka pea püsti ja lasud kiiremaks. Kaotada pole midagi! Tuuleiilid olid võimsad. Ega 25+ seeriad olid juba igal juhul märk heast klassist. Kolmas seeria: 10, 9, 8! Just nii! Saime hakkama! Lõpuks ometi ka oma tasemekohane sooritus. 2:4 taga. Ecuadori laskja juba väsinud. Kolmas lask on liiast. Neljas seeria: 10, 10, 8! Just nii peab! Vastane silmnähtavalt väsimas: X, 9, 7. Seis võrdne 4:4. On pingeline, aga võitleme edasi. Viies seeria: 9, 8, 8. Vastane 9, 8, 7. Viimase lasuga tõmbas vastane joone alla. Enam ei suutnud Hendriku vastu. Veel on lootus olemas ja vastaseks osutus Hendrikuga üsna võrdselt kvalifikatsiooni lasknud poolakas Andrzej Nescior .

1/2 ja otsustav võitlus algas. Hendrik alustas ja hakkas võtma tempot üles.  X, 9, 8 oli antud oludes ülikõva. Poolakalt 9, 7, 9. Esimene seeria ja saime 2:0 ette. Teine seeria. X, 9, 9 Hendrikult väga võimas taasesitus. Poolakas vastas ka päris hea seeriaga 9, 8, X. Peale teist seeriat seis 4:0 meie kasuks. Kolmas seeria. Uskumatu. Poolakas tegi kindla seeria 30 silma. Hendrik jäi tempos maha ja enne viimast lasku oli juba kindel, et set on juba läinud. 9, 9, 8. Kolmanda seeria järel veel hea 4:2 edu. Nelja seeria: 6, X, X. Poolakas ei anna alla. Väga kõva võitleja. Kuigi esimene lask tuli sinine, põrutas kaks lasku täiesti keskele punti. Hendrik 7, 9, 9. Seis oli jälle võrdne. 4:4 viik.
Kas nüüd otsustab viimane seeria kõik? 9, 8 Hendrikult ja poolakalt sama 9, 8. Viimane lask mõlemil. Tuul puhanguline. Poolakas sai esimesena lasu tehtud – 7. Hendrikul vaja 8 või rohkem. Kõikus, lask pikk ja samuti 7! Seis jälle viigis 5:5 No ei saa ega saa see võitlus otsa! 40 sekundit aega lasu tegemiseks. Tuul oli vali ja Hendrik otsustas passida. Mõlemad tõmbasid siis vibu lahti kui oli jäänud umbes 10 sekundit. Mõlemad kõiguvad-värisevad-võitlevad-veavad, lasku ei tule ega tule. Loeme poola treeneriga koos mõttes 3, 2, 1. Mõlemad lasid korraga ja mida ma näen. Hendriku nool üleval punane ja sealsamas ka poolaka nool. Aga poolaka nool oli meie matis? Mis see nüüd oli? Kas Taara tuli tõesti lõpuks ülevaltpoolt appi? Kisasime seal teiste Eesti koondislastega, kui poisid noolte järgi ära läksid, et nüüd vaja Eesti jumalat siiapool appi. Jah, lõpuks, kõige viimasel minutil, ei sekundil asi sai selgeks – koht riigile on kätte võidetud!

Adrenaliini oli meil veres ülearu. Ei olnud lihtne ja oli kümme võimalust juba kõik varem selgeks teha. Aga võtsime kõige keerulisema ja raskema variandi!

Boonusena tuli veel duell teise õnneliku sportlasega Hiinast. Lisaturniiri võidu viis hiinlane endaga kaasa. Alguses Hendrik suutis 3:3 seisuni võrdset seisu hoida, kuid lõpus vastane lasi väga kõvad seeriad 28 ja 29, millele Hendrik ei suutnud tuuleoludes vastata. 7:3 duellivõit hiinlasele.

Milline päev ja milline emotsioon! Olime rõõmsad! Sõime kõhud täis, läksime hotelli puhkama. No ja mis arvate, kaua puhkus kestis? Tervelt 45 minutit olime hotellis pikali olnud, kui võtsime vastu otsuse jooksma minna. Läksime Hendrikuga jooksma. Tervelt 58 minutit ja 12 kilomeetrit.

Rohkem ei suuda päevale midagi lisada. Selliseid päevi tuleb ilmselt tulevikus veel.

Järgnemas- uued plaanid, mis loomad on jaaguarid ja vöötoravaid ning milliseid muid imeloomi on Argentiinas veel. Uued osad tulekul.

 

Argentiina reisikiri nr 3

Jaanus ja Hendrik on tagasilendu ootamas Rio lennujaamas. Vahepeal on mehed käinud Iguazu joal ja vihmametsades. 

Jätkan oma reisipäevikut väikese tagasivaatega eelmistele päevadele. Esimestel päevadel Rosarios püüdsime aklimatiseeruda sobivate pikkustega ringkäikudega. Jalutades linna peal, tegime pilte. Neid näeb Jaanuse facebooki profiili alt. Vahetasime lõpuks kohalikku raha ka tasku. Vahetusprotsess oli keerukas protsess, kus tuvastati meie dokumendid, reisi eesmärk, majutuspaik, sissesõidu tembeldus ja samuti minu abielu staatus. Kontoris oli väga korralikud julgeoleku abinõud. Õhtuti, enne õhtusööki, tundus hea olevat mõõdukas jooksuots teha. Uni murdis õigel ajal selle tulemusel maha.

Aitab meenutustest. Neljapäevane segavõistlus magusa võiduga Venemaa üle andis hea fooni. Pärast seda tegi Hendrik väikese trenni ja läksime taastuma. Hiljem saime teada ka teiste individuaalsed saavutused, kus Robin Jäätma murdis end 5 kohale. Kahju ümberlaskmisest, kus Robin eksis. Koht siiski meie parim MM raames.

Reede. Varakult üles, sööma ja bussisõit platsile. Eelmisel õhtul ilmusid kvalifikatsiooniturniiri tabelid välja ning oli teada, et Hendrikule sai 8. koha asetuse. Kõrge positsioon andis kaks esimest ringi vabaks. Hendrik veel imestas, et tulime vara kohale ja võistlemiseks jäi ligi 2,5 h aega. Bussid tõid kõik võistlejad korraga hommikul kohale. Andsin mõtte, et lugegu tunnikene raamatut. Ilm oli sellel hetkel väga hea, tuuleolud ideaalilähedased. Veel andsin ideeks jälgida peale raamatulugemist, mis Korea laskjad teevad, kes võistlema koos temaga asuvad. Olime Korea võistkonna lähedal. 1,5 h enne duelli alustasid nemad ja meie soojendusvõimlemist. Seejärel 20 minutit mati eest laskmist ning seejärel kogunesime eraldi tsooni distantsi laskma. Märkasin seal istet võttes, et kenake seltskond on kokku saanud. Ümberringi Aasia viburiigid, paar USA laskjat ja meie. Rekordiline eelring viis kokku hoopis teistsuguse seltskonnaga, kui harjumuspärane. Euroopa laskjad alustasid pea kõik 1/48 ja 1/24 ringist, Korea, Jaapan, Hiina, Taipei, USA 1/16 ringist. Osad nende noored tegid soojenduseks omavahelisi duelle. Ja siis saabus… tuul.

Mis juhtus edasi, paraku hetkel kirja panna ei jõua. Meie lend tagasi Euroopa suunas algab peagi. meistJuba jalgupidi Euroopa pinnal saab kirja: Mis juhtus reedel edasi? Kuhu me veel jõudsime? Kas nägime veel midagi erakordset? Sellest järgmistes kirjatükkides!

Argentiina reisikiri nr 2

Põnev ja edukas kvalifikatsioon selja taga, tuli oodata kohe 1/48 ringi duelle. Hendriku vastaseks oli LAV kadett J. F. Wilsenach. Treenerina märkasin, et samasse sektorisse olid sattunud mingil seletamatul moel lausa kõik kolm LAV laskurit. See aga tähendas, et sama riigi treenereid ja esindajaid kogunes palju, mis omakorda lisab kindlust vastastele. Võrreldes kvalifikatsiooniga muutus ka tuul, mis kandis nooli paremale. Hendrik oli mures ning ebakindel. Lasud kandusid paremale ning kui J. F. Wilsenach osutas ootamatult head vastupanu, oligi häda käes. Meie sportlase seeriad ei olnud enam ligilähedalt need, mis kvalifikatsiooni laskmisest võiks eeldada. 4:6 kaotus oli päeva lõpus valus. Panime pea kogu energia kvalifikatsiooni ja esimese ringi jaoks jäi vajaka energiast, julgusest, kindlusest. Nõnda lõppes see päev. Ma läksin ja jooksin korraliku kiire 10 km. Hendrik õppis.

Segavõistkonna võistluse vahele jäi terve päev, mille kasutasime treenimiseks. Pealelõunane aeg jäi puhkamiseks. Me ei läinud Hendrikuga jooksma.

Saabus 05.10, neljapäev. Hendrikuga ajasime varakult ennast jalule. Juba kell 9:40 algas võistlus ning enne seda vähemalt tund aega pidime saama kasutada soojenduseks ja sisseelamiseks. Koos Triinuga läks Hendrik soojenduslaskmisele. Tehti ka paar seeriat treeningväljakul segavõistkonna rütmis. 1/8 ringis saime vastasteks Venemaa esinduse. Prooviseeriate ajal tõusis juba mõningane tuul. Seega olukord oli mänguline ning kes esimesena kindluse kätte saab, see kaalukausi enda kasuks kallutab. Esimene seeria. Venema esimesed kolm lasku: 10, 9, 8. Meie võistkonnal: 9, 8, 8. Neljanda noole lasime esmalt meie – 8. Siis Venemaa noormees vääratas ja sai 6. Seega SET süsteemis lastavas duellis seis 1:1. Teine seeria. Venemaa: 9, 7, 9. Meie laskurid: 8, 9, 8. Neljanda lasu said esimesena tehtud venelased: 9. Viigiseisuks oli vaja vähemalt 9. Hendrik surus noole 10 peale ja setivõit! Läksime juhtima 3:1. Kolmas seeria. Oi, mis nüüd juhtus. Venemaa naislaskurilt esimene lask otse 4 peale! Raul treenerina ja tulejuhina rahustas laskejoonel meie võistlejaid. Kuigi kergelt ei tule siin midagi. Tuul mängib ja närvid kõigil pingul. 10, 9, 8 on venelaste järgmised lasud. Meil väga kindlat sooritust polnud. 9, 7, 8 ja lõpuks ikkagi 9. Aga setivõit jällegi meie ning skooriga 5:1 on Eesti võistkond võitnud ja liikunud edasi 1/4 ringi.

Uskumatuna tundunud seis, et oleme 36 võistkonna seas liikunud 8 parima riigi sekka. Nüüd oli vastaseks järgmine suurriik – Jaapan. Elevus eelmisest võidust veel veres asusime järgmist duelli laskma. Tase on kõvem. Meie lasud: 10, 8, 10, 8. Jaapan vastas kohe kindlalt 10, 9, 9,10. Set Jaapanile ja meie 0:2 taga. Teine seeria. Meil rabe ja ebakindel: X, 7, 8, 6. Jaapan ikka kindel: 9, 9, 10, 9. Järgmine set Jaapanile, meie 0:4 taga. Kolmas seeria: 10, 9, 10, 10 meilt ja see on juba väga kõva sõna ka Jaapani jaoks. X, 10, 9, 8 neilt vastu ja seis 2:4 Jaapanile. Neljas seeria: 7, 7, 9, 9. Jaapan ikka omal tasemel 10, 9, 10, 8 ning seega duellivõit Jaapanile 6:2

Peale segavõistkonda pidi Triinu veel jätkama 1/24 individuaalset duelli. Meie otsustasime minna taastuma ja jõudu koguma reedeseks päevaks. Jooksuringid seekord minul pikema ringi, Hendrikul lühem.

Uus päev toob loole järje. 

Argentiina reisikiri nr 1

Eesti noortekoondise ridades osalenud sportvibu kadett Hendrik Õuna ja tema treener Jaanus Grossi Argentiina noorte MM võistluste muljed ja kokkuvõte.

2017. aasta pika välihooaja lõpetasime kõige suurema ja võimsama noortevõistlusega maailmas – noorte MM’iga vibulaskmises. Võistlusel osales ligi 500 sportlast erinevates vanuse- ja vibuklassides. Eesti koondis oli väljas 7 sportlasega. Olgu kõik mainitud: Karl Kivilo (sportvibu juunior), Maris Tetsman (sportvibu juunior), Lisell Jäätma (plokkvibu juunior), Hendrik Õun (sportvibu kadett), Alexandra Põllumäe ja Triinu Lilienthal (sportvibu kadett), Meeri-Maritta Paas (plokkvibukadett ) ja Robin Jäätma (plokkvibu kadett). Sagittariuse kokkuvõttes keskendume Hendrikule.

Meie kohalesõit kestis kaks päeva. Nagu ikka ei saa laia maailma ilma Lufthansa ja Saksamaata. Münchenis tegime  linnaekskursiooni – parasjagu oli sakslastel toimumas Oktoberfest. Kõikjal käisid baierlased oma nahkpükstes ja sulgkaabudes ringi. Vahva meeleolu nakatas ka meid. Lennujaam on linnaga hästi ühendatud, seega kui lennujaamas järgmise lennu ooteaeg on 5-6 tundi, tasub linnasõit kindlasti ette võtta.

Lend läks edasi Frankfurti ja sealt saime koos Korea ja Saksamaa koondisega suunduda Buenos Airese lennule. Meile oli see esmakordne kogemus ülipikk lennureis läbi teha. Buenos Aireses oli vastas korraldajate buss. Reis Rosariosse kestis veel 4 tundi lisaks. Kehad olid sõitmisest ja istumisest tuimad. Kui lõpuks hotelli voodis lõunauinakut tegin, oli keha ülimalt tänulik lõpuks saabunud rahu üle.

Aklimatiseerumine peale pikka sõitu on väga vajalik. Ülejäänud Eesti noortekoondis oli saabunud varem ning juba treenimas. Meie esimene trenn toimus laupäeval, 3 päeva enne kvalifikatsiooni. Võtsime rahulikult ning lasime kehal taastuda. Seda enam oli ootamatu, mis juhtus pühapäeva öösel. Raju ja äike sõitis võistlusplatsist nii üle, et korraldajatele võis kaasa tunda. Väljak oli puruks, telgid laiali. Seega kuulutati pühapäev treeningvabaks. Läksime Hendrikuga jooksma.

Esmaspäeval kuulus kavva ametlik treening ja varustuse ettenäitamine. Ärevus juba veidi kasvas. MM võistlustel kohtub sportlane oma ala kõige tugevamatega. See pole enam lasteaia mäng vaid tõsine enesekontrolli proov. Keskendusime laskmisele. Seeriad andsid lootust, et vorm on õige ajastusega. Kui vaid vaim ei murduks ja sportlane vankumatult oma tegevusele keskenduks. Läksime Hendrikuga pärast kergele jooksule.

Esimene võistluspäev. Meile soodne, pealelõunat oli tuult vähem. Juunioride esitus hommikul polnud päris lootusrikas. Anname endast kõik, mis leiab. Esimene pool. Inspireerusin oma lemmikumuusikast ja püüdsin oma flowseisundist ka sportlast nakatada. Veidi rabe, polnud sellist eneseusku, kui prooviseeriates. Oma sai tehtud, 55-52 silmased seeriad. Vaheajal rääkisime muusikast. Mainisin Hendrikule, mida ma Spotifyst kuulan. Tundus, et veidi pinge langes ja läksime uuesti tulejoonele. See, mis järgnes on iga treeneri unistus. Esimese lasuga saime soorituslikult hoo sisse ja enam tagasi ei hoidnud. Tõeline flowseisund nii treeneril, kui sportlasel – 58, 57, 57, 60, 56, 56. Nii hästi pole kunagi varem Eesti sportvibu kadett järjest lasknud ja seda teha MM’il, parim asi, mis sai juhtuda. Vorm oli hea ja lõpuks sai Hendrik ennast tõeliselt realiseerida. Saime tõsta ennast lausa 15 positsioonile! Ning ka segavõistkonna osas jõudsime 16 parima sekka! Triinu tegi neidude poolel ka hea esituse. Tublid noored!

Uus jutujupp juba homme.

Sagittariuse noorlaskjate tulemused 2017 aasta noorte meistrivõistlustel Puiatus

Selleaastane noorte meistrite selgitamine vibuspordis toimus tavatult hilja. Kohaks Puiatu vibuspordikeskus, mida arendab Vana-Võidu vibuklubi. Sagittariuse sportlasi oli kohale saabunud 25.

Hommikuses sessioonis lasid juuniorid ja kadetid. Ilm oli vihmane. Pikkadel distantsidel hootine vihmasadu oli paras väljakutse, ent saime mitu medalivõitjat.

Teises sessioonis alustasid noored ja tidetid, ilm paranes märgatavalt. Sellega said väiksemad laskjad palju positiivseid elamusi ning antud võistlus innustab loodetavasti usinamalt harjutama ja seadma uusi sihte.

Kokkuvõttes võib öelda, et meie hilised laagerdamised oli kasuks tulnud, lasti häid tulemusi ja mõned isiklikud rekordid. Tulemuste kokkulöömisel olin isegi üllatunud, kui hästi meie klubil läks.  Meie parimatele kohtadele tulid Raimond Russi, Annabel Lattik, Stella-Maria Raudam (kolm noortemeistrit) , Sven Erik Linberg, Robin Reidma, Rihard Rannamets, Hugo Arvisto, Merilyn Ann Lippur (viis hõbemedalit), Hendrik Õun, Karmel Uuselu, Anne Sein, Erik Hannes Kail, Tuuli Sepp (viis pronksmedalit). Medaliste kokku 13 laskjat ehk veidi üle poolte tulid koju medalitega. Neljandatel kohtadel: Kaspar Taniel Kannel, Devon Touart. Viiendad kohad: Jan Erik Alliksaar ja Joonas Kirnmann. Isikliku rekordi pikal distantsil (60 m) tegi Annika Sõelsepp, olles harjutuse teise poole arvestuses lausa 4 kohal.

EFAC 2017-l käidud

Juulikuiste vihmade eest sõitis osa Sagittariuse laskjaid saama osa maastikulaskmise Euroopa meistrivõistlustest Saksamaal Harzi mägedes. Viis päeva turnimist Hohegeißi radadel tõid kaasa nii võidukaid emotsioone kui sooritustega rahulolematust. Tasase maa laskjatele oli mägedes laskmine paras nuputamine 🙂

Sportvibu klassides osalesid Marek ja Kevin-Marcus Aedla, Anne Sein, Johanna Vaida. Jahiplokkidest Anu Uusmaa ja Janika Valter, TR-klassi esindas Raivo Sein, pikkvibusid Stella-Maria Raudam.

Esikohtadega naasesid Anne ja Stella-Maria, hõbedaga Kevin-Marcus. Raivo aitas kaasa rahvusmeeskondliku pronksi sepistamisele.

Järgmine IFAA maastikulaskmise tiitlivõistlus 2018. aasta septembris Lõuna-Aafrikas, registreerumine algab septembris 2017. 

Tulemused siin: stiilitiimide arvestus, individuaalarvestus, rahvustiimide arvestus