2014 sisehooaeg on alanud

Talvisel perioodil kolib vibusport sisehallidesse. Detsembris kogunesid laskjad Koigi võimlasse, kust meiegi noored kamaluga karikaid koju tõid. Veebruari alguses aga võõrustame ise kõiki vibuklubisid meistritiitlite väljaselgitamisel. Nende võistluste vahele sai seekord kuupäevadel 18-19.01.2014 peetud Läti lahtised sise-meistrivõistlused. Klubist Sagittarius osalesin mina ja Pearu Jakob Ojamäe. Soovisime saada hetkeseisu oma laskmisest enne tiitlivõistlust. Teengi siinkohal väikese ülevaate oma osalemisest.

Kvalifikatsiooniks tuli lasta 25 m ja 18 m ringid, kokku 120 lasku. 25 m tulemuseks sain 563 (283+280 silma). 25m distantsi Eestis ei lasta, veidi harjumatu leht ja kaugus. Selle ringi lõpus tundsin korra hirmu, et ei jaksa 120 lasku välja kanda. Samas oli samal päeval ees veel 18 m ring + esimesed kaks duelli. Eesmärk oli saada võimalikult hea koht kvalifikatsioonis, et vähemalt päeva lõpus ei oleks kõige tugevamad laskjad kohe vastas. 18 m algus oli samuti raske, kuid siis toimus korraga muutus oma tunnetuses (ilmselt hakkasin kasutama õiged lihasgruppe, kuna teised väsisid), laskmine läks üllatavalt kergeks ning päeva lõpuks tuli päris heal tasemel lõppskoor 565 (278 + 287 silma). Kvalifikatsiooniringite järel olin 5 kohal. Ka Pearu lasi päris tugeva 18 m lõpu ning saavutas kvalifikatsiooni järel 8 positsioonil. Tema tulemused 25 m 557 silma ja 18 m 553 silma.

Samal õhtul oli kohe kavas ka esimesed duellid, et selgitada välja lõplikud kohad individuaalarvestuses. Esimene ring oli tõesti lihtne. Ise lasin igas seerias vähemalt 27 silma ja lõpptulemuseks 6-0. Pearu esimese ringi vastane oli vaid 3 kuud vibulaskmist treeninud lätlane. Kuid nõrgemaid vastaseid ei thi kunagi alahinnata, lätlane osutas visa vastupanu. Siiski palju kõrgem laskmise klass ja kogemused pääsesid maksvusele ja Pearu võitis. Teises ringis sattus minule vastaseks Järvakandi Ilves noor laskja Karl Kivilo. Karl on väga hästi ka täiskasvanute klassis kanda kinnitanud ja lihtne duell see kindlasti polnud. Duelli aitas võita vaid 29 või 30 silmased seeriad ja keskendudes oma laskmise sooritusele sain neid piisavalt. 6-4 punktidki näitasid väga tasavägist võistlemist. Esimene päev oli seega lõppenud. Mõlemad Pearuga olime saanud edasi 2 päeva.

2 päava kava oli individuaalsete ja võistkondlike võitjate selgitamine. Meeste sektoris oli sellel võistlusel väga tõsiseid tegusid tegemas leedu laskjad. Järjest langes häid läti laskjaid välja ning kohe 1/4 ringis pidi Pearu laskma hilisema võitjaga. Leedukas lasi vaid 30 või 29 silmaseid seeriaid ning Pearu seekord nii kindel polnud. Lõppkohaks ikkagi 8 koht. Mina jätkasin läti laskjatega. 1/4 on oluline ring, kuna sellest ringist edasi saamine võimaldab päeva lõpuni laskmist. Duell oli väga tasavägine, paar õnnetust juhtus ka minu laskmises sisse. 4-4 seisul teadsin, et edasi saan vaid 30 ehk maksimumskooriga. Lasin kiires ja kindlas tempos, skoorile mõtlemata. Tulemus: 30 silma. Vastasel 28. Seega 6-4 ja sain jätkata. Poolfinaal. Vastaseks ainult 30 silmalisi seeriaid laskev leedulane. Seadsin eesmärgiks lasta kindlalt ja vabalt. 29-28-29 seeriad ja kindel 6-0 kaotus, sest leedulane lasi 30-30-30. Kuid minu jaoks oli oma sooritus väga hea, ma pole sisehooajale veel nii kindlalt ja hästi ennast laskejoonel tundnud. Pronksimatš. Vastaseks läti vanameister Eduards Lapšins. Eesmärk oli kohe algusest peale täie tempoga ja hea lähteasendi pealt lasud sooritada. Ma nimelt olin juba kvalifikatsiooni keskel endale teadvustanud, et need võistlused on hea kasutada katsetamiseks ning edu korral arenen laskjana sammukese võrra edasi. Üks peamine komponent oli kasutada Open-standingut veidi teistmoodi, kui varasematel võistlustel. Soovin uuenduse järgselt saada lasud vabamalt ja lõdvestunumalt sooritada ning algab see lähteasendi kontrollimisest ja paremast tunnetamisest. Lask ise toimub aga alateadlikult. Tundub, et idee toimib, sest lasin kõik 5 seeriat väga heade skooridega. Päris 30 silma ei saanud: 29-29-28-29-28. Seis jäi 5-5 viiki, kuna Eduards oli läti meeste viimane lootus medalile ning armu ei andnud. Ümberlaskmine, 40 sekundi jooksul üks lask ja kelle nool on tsentrile lähemal, ongi võitja. Läksin kiirelt ja lõdvestunult oma lasku sooritama, miski ei seganud. Eduards jäi passima ning minu tsentrilähedane lask ei jätnud suurt võimalust. Pronksimatš oli võidetud.

Lisan ka ühe pildi, kus ma pronksimatšis lasku sooritan. Laskejoonel ainult mina üksi ning aega 34 sek seeria lõpetamiseni.

Jaanus Gross
Sagittarius, Saue grupi treener