2018 aasta sisemeistrivõistluste tulemused Lihulas ja Viljandis

2018 sisehooaeg on läbi. Võistlusi oli üksjagu.
Esimene tuleproov oli Tallinnas, meie oma klubi võistlusel, milleks oli Klubide Karika 1. etapp. 20 Y laskmine on populaarne! Sisevibulaskmisvõistlustele sobilikke suuremaid spordirajatisi on hädasti vaja! Meie meelest oli tore võistlus, sisehooaeg sai korraliku stardi. Continue reading 2018 aasta sisemeistrivõistluste tulemused Lihulas ja Viljandis

Suveplaanid 2018

Suvised laskmispaigad vajavad palju hoolt ja energiat. Samas on see aeg, kus suurem osa noori puhkab. Klubi sissetulekud on minimaalsed. Jõgisoo vibuplatsi hooldamine on olnud väga keeruline. Õnneks tulevad sellel aastal appi meie endised klubikaaslased NS Archery’st. Tallinna suvise laskmispaiga pidamise ja hooldamisega on olnud ka päris palju probleeme, sellel aastal on plaanis teha treeningud Kanaveres. Continue reading Suveplaanid 2018

Loovtööd

Sagittariusel on hea meel olla oma noortele laskjatele abiks põhikooli riikliku õppekava täitmisel põhikooli lõpetamise tingimuseks oleva loovtöö tegemisel (Põhikooli riiklik õppekava, § 14 pt 4, § 15 pt 8).  Alljärgnevalt oleme avaldanud oma liikmete vibuteemalised lõputööd. Leidku järgnevad loovtöökirjutajad neist innustust ja julgustust omagi tööde sisuks vibulaskmist võtta! Õpilaste (teadus)töödele omaselt on tekstides mõningaid konarusi, aga kusagilt peab alustama ja kõige tähtsam on analüüsi- ja sünteesioskuse sidumine harrastatava alaga.  Continue reading Loovtööd

Siniste lohede legendi sünd

Meie klubi nimeks on Sagittarius. Sagittarius on ladinakeelne nimetus tähtkujule, mis eesti keeles on tuntud amburina. 2006 aastal loodud vibuklubi nimevalikul kaalusime mitmeid ja jäime tähtkuju ladinakeelse nimetuse juurde. Millalgi 2008 aasta paiku uuendasime klubi logo ja inspireeratsiooni pakkus siniste tuleleekide visuaal. Mõni aasta hiljem uuris treener Jaanus idamaade mütoloogilisi kujundeid ning silma hakkas järgmine asjaolu: sama tähtkuju Hiina astroloogias sümboliseerib asuursinine draakon. See tegelane on ilmestanud ka Hiina viimase keisridünastia lippu ning on olnud kaitsesümboliks Jaapani kultuurikoos, samuti ilutseb see tuhandete taoistlike templite väravatel.

Kus on klubi logo kõige paremini nähtav? Ikka klubisärkidel! Vaatanud meie klubi särkidele uuesti otsa, siis polnud kahtlust – antud tegelane on ilmunud alateadlikult meie esindussärkidele kohe algusest peale. Uutel särkidel ilutseb sinine lohe juba märksa realistlikumalt, lohe (draakon) sümboliseerib tarkust ja julgus. Mida vibulaskmises on vaja?

Meie treeningute ja võistluste sisemiseks väärtuseks sobib meie loheteema hästi. Sinised lohed on siinmail nüüd sündinud ja kasvavad aasta-aastalt. Me kogume vibulaskmises vajalikke tarkusteri ja julgeme neile elu sisse puhuda!

Logo lugu

Inimestena vajame narratiivi või lugu, millega end siduda, milles end ära tunda. Kui Sagittarius 2006. aasta novembris esimesele treeningule huvilised kokku kutsus, ei olnud veel kellelegi teada, milliseks üheskoos alustatud rada kujuneb. Esimesed seitse aastat kulusid enese ja oma koha määratlemiseks Eesti vibu- ja spordimaastikul. 

Esimene logo sai oma kujunduses tõuke Nike swooshilt. Heaks ei saanud tulemust pidada, ent oli olemas märk ja värvid, mille taha koonduda. 

Aastast 2009 tuli kasutusele sama logo uuendatum versioon, kus sinisele noolele sai lisatud tribali leegid.

Sellist logo kasutasime kuni 2014. aastani. Läheneva kümnenda tegevusaasta lähenemisega tundus hea mõte võtta ette radikaalsem logouuendus ja sellest ajast on kasutusel äkilisem logo, mille kõrvale tekkis ka signatuurne ikoon.

 

Siit algabki lugu, mida logo pildipoolele lisaks jutustada. Nii, nagu klubi veavad kaks treenerit, nii on ka pildile toeks sõna. Loe märki toetavat legendi siit.

Argentiina reisikiri nr 5

Iguazu retk peale võistlusi, preemiareis endale peale suurt võistlust. 17.10.2017, Keila

Argentiina noorte MM’i sõitu planeerides jäi koheselt peale mõte pärast võistluspäevi jääda veel mõneks päevaks kohapeale ringi vaatama. Samas jätsin lahtiseks, mida täpsemalt vaatama läheme. Reede õhtul (06.10) vaatasin lennupileteid eri suundadesse. Sihtmärkideks olid rahvuspargid (nagu laskja jutt juba :)). Google otsing soovitas Iguazu loodusparki, mis asub Argentiina kirdenurgas Paraguai ja Barasiilia vahel. 15 minuti pärast olid lennupiletid ostetud ja sealne majutus broneeritud. Reisiks Iguazu piirkonda võtsime kolm päeva.

Laupäeval, 07.10, käisime teiste koondislastega veel plokivõistkondade finaale vaatamas ning sellega meie võistlusprogramm lõppes. Soovisime teistele kaasmaalastele head kojusõitu või Mehhikosse suundumist ja pakkisime asjad. Iguazu reisile võtsime kaasa ainult seljakotid, vibuvarustuse olid Rosario hotelli töötajad nõus vahepealseks ajaks lahkelt enda juurde hoiule võtma.

Iguazu võttis meid vastu soojuse ning suure niiskusega – sattusime sinna vihmaperioodi ajal. Loodus kõik kevadiselt  õitsemas. Esimese päeva otsustasin veeta linnas, mis asub kolme suure riigi piiripunktis. Looduslikult asub see kahe suure jõe ühinemisnurgas, kus iga riigi kaldal asuvad ka piiripunktide postid ja platvormid ilusa ja võimsa loodusliku vaatemängu jälgimiseks. 

Järgmine päeva oli looduspargi külastuse kord. Takso on seal peamine liiklusvahend, hinnad seejuures üsna soodsad. Sõitsime majutuspaigast loodusparki, teel olid hoiatavad sildid erinevate metsloomadega, kes võivad vihmametsast ootamatult teele ilmuda. Ei olnud just kõige ohutumad elukad seal listis… Omaette teema on muidugi keel. Inglise keelt mõistavad väga vähesed, räägivad veelgi vähemad. Selles piirkonnas on palju indiaani päritolu inimesi. Nemad askeldavad üldse omas maailmas.

Eelmisel päeval mööda linna rännates märkasime palju kindlustatud elamuid. Slummid ning kehv prügimajandus torkasid silma. Tore aga oli näha, et loodusparki sisenedes need probleemid kadusid. Loodus on ikka võimas ja selle eksponeerimiseks on seal kõik päris hästi tehtud. Hommikul heidutas meid vihm (ikkagi vihmametsa ala) ja äike. Esimese atraktsioonina tuleb sõita kitsarööpmelisel raudteel lõpuni, kõige kaugema koseni – Diabloni. Koseni on raudtee peatusest vaja matkata ca 1,5 km. Matkal nägime rohkelt jõgesid ja kauneid vaateid. Külastajate lemmikuteks osutusid vöötoravad, kes suure kambaga mööda kitsast käetuge ronisid. Lõpuks jõudsime koseni. Tulla maailma teise otsa ja lisaks veel seal tulla lisaks reisiga pikk maa edasi ning olla lõpuks kohal. Diablo Throat. Viide pisukeseks näiteks siit

Mis seal rääkida. Ükski pilt ei anna seda edasi. Mürin, vibratsioon, udupilv kuristikust üles voogamas. Ning tohutu hulk vett kukkumas kuhugi. Mis vihm hommikul meid häiris? Täiesti mõttetu paanika. Märjaks sai seal hetkega. Vaatasime ja kuulasime seal oma tunni kindlasti.

Pärast seda vaatepilti ja kogemust möödus ülejäänud päev täis matkamist ning ülejäänud imeilusate koskede kaskaadide vaatlemist. Kahju, et lõpus mõned rajad suleti, kuna päev hakkas lõppema ning rahvuspargi valvurid juhatasid viisakalt külastajad väljapääsude suunas. Käimata jäi üks pikem rada, mis mõeldud just matkajatele. Samas neid treppe ja kuristikke, koskesid, vaateid oli palju. Ajusse kõike talletada ei suuda, see organ lihtsalt ei usu kõike nähtut.

Vihmametsa retke imelise päeva lõpp läks vihmasadu kuulates ja logeledes. Järgmisel päeval alustasime kojusõitu, mis oli pikk, aga ladus. Kõik lennud läksid plaanikohaselt. Isu lendamisest on nüüd mõneks ajaks täielikult täis. Lõpuks kodus. Kõige imelisem – saan vett otse kraanist juua.

Argentiina reisikiri nr 4

Jaanus ja Hendrik on jõudnud tagasi Eestisse
13.10

Nüüd tähtsast päevast. Reede 06.10. 1/16 finaalid on algamas ja hommikune tegevus oli kajastatud eelmises peatükis. Kõik, mis Rosarios juhtus, oli õpetlik. Kuna võistluseelsel öösel oli tuulekeeris ja vihm hävitanud suure osa telkidest ja IANSEO süsteemist, siis tuli organiseerijatel rinda pista arvestuskaartide ning duellide mattide arvestustega. Midagi läks just enne 1/16 ringe valesti. 1/16 ringides lülituvad sisse otse 8 hulka pääsenut sportlast, kes saavad vastased 1/48 ja 1/24 duellidest edasipääsejatega. Olime läinud oma mati laskmissektorisse, kui duellivastaste nimed joone taha üles pandi. Ja seal oli kõik segamini! Hendrik oli parajas segaduses. Püüdsin talle selgitada, et kõik on tegelikult endine ja korraldajad vahetavad nimed kohe õigeks. Aga ärevus oli juba päral. Samuti olid segaduses mitmed teised riigid. Treenerid arutlesid ja püüdsid selgust saada, mis toimub. Samal ajal anti kõlaritest sisse käsklus, et minuti pärast duelli ring algab (ja ilma prooviseeriata). Ega hea tunne see polnud. Segaduses olid ka meie kõrval olevad Korea, Türgi, Hiina, Itaalia jms. laskjad ja treenerid. Hendriku nimi oli hoopis kolm matti edasi. Andsin korralduse Hendrikule olla esialgse mati juures ja rahulikult oodata. Kuna meie vastane oli eelmisest ringist edasi pääsenud türgi kadett, siis tema treeneriga suhtlesime ja otsustasime igal juhul jääda esialgsetele positsioonidele. Ja enne, kui võistlusvile pidi tulema, tulidki korraldajad uuesti jooksuga ning tõstsid nimesildid ümber. Peale viite minutit täiendavat segadust algas võistlus uuesti.

Hendriku esimene seeria: 9, 6, 8  – kokku 23 silma. Vastane 9, 8, 7 – kokku 24 silma. Kohe jäime 0:2 taha. Täiesti võidetav seeria. Aga kuna sisse tuli 6, siis Hendrik ei olnud rahul ja närv läks veelgi rohkem pingule. Tuul, mis oli alanud enne 1/16 finaale, tugevnes aina. Teine seeria Hendrikult: 5, 8, 8. Vastane samuti ülikehva algusega 4, 8, 9. Mõlemil 21 silma ja 3:1 seis meie kahjuks. Kahju, jälle läksid üsna kergelt punktid ära. Vähegi kindlamalt ilma vigadeta oleks mäng juba tugevalt meie kasuks olnud. Kolmas seeria Hendrikult: 4, 9, 9. Vastane 7, 8, 7. Ei midagi erilist. Mõlemil poisil seeriaskoor alla igasugust keskmist. Seis 4:2 meie kahjuks. Vajalik nüüd lõpuks ennast käima saada. Püüan positiivsust sisendada, aga kas see ka mõjutab.  9, 5, 9 meie poisilt. Igas seerias oli suur viga sees ja sellisel tasemel võistlustel seda ei kingita. Vasane juba ülikindel 10, 9, 9. Türgi laskja edasi ja kindlustas riigile ka olümpiapääsme.

Hendrik oli päris löödud. Küsis, kas mati eest võib lasta. Saatsin ta sinna. Olin ise ka löödud – skoorid olid täiesti katastroofilised igas seerias. Nüüd tuli pöidlad peos oodata, kas saame veel lisaturniiril kohta püüda. 15 minuti pärast antigi teada, et nii neidude, kui noormeeste arvestuses tuleb lisaks selgitada välja kaks riiki, kuna esimeses 16 hulgas oli paar riiki topeltesindajaga.

Mäng  jätkus. Kuna Hendrik oli juba lootused suures osas matnud, siis minu saabumine lähimattide laskesektorisse veidi üllatas teda. „Korja vibuvarustus endaga ja minek lisaturniirile“ oli minu sõnum. Alguses ei saanud Hendrik millesti aru, kuid selgitasin talle süsteemi võimalikke arenguid ja lühikese ajaga pidime nüüd olema valmis veel edasi võitlema.

1/16 ringis oskasid veel mitmed esikümne positsiooni laskjad kaotada. Aga lisaturniiril olime teise asetusega ja pilk tabelisse heites oli ikkagi kõik veel võimalik.

Uus algus, uus duell. Saime ikkagi ühe ringi vabaks, kuna selgitati esmalt kaheks lisaturniiri paremat. Kolme soojendusseeriaga pidime piirduma. Keskendusime sellele, et on tõusnud juba täiesti meeletu tuul ning kõrge skoori püüdmine tõstaks liialt pinget. Peaks laskma kiiremalt ja mitte rippuma tuule mõju all. Lasud tuleb sooritada tuulepausi ajal ja kindla peale. Üle mitte sihtida, kuna sellel ajal kindlasti juba tuul veab lasu ära.

1/4 lisaturniir Ecuadori noormehe vastu. Ecuadori noormees  Jorge Adrian Rosas  Vera oli saanud 50’nda asetuse kvalifikatsiooniturniiril ja oli saanud juba päris kõrgele. Sai jagu Belgia noormehest enne meie duelli ja oli heas hoos. Esimene seeria. Hendrik: 23 silma. Vastane: kindel 28 silma. Hakkab pihta. Jäime 0:2 taha ja sellise tuulega ennast leida pole naljaasi. Teine seeria. Hendrik: 8, 5, 7 – 20 silma ainult! Vastane: 4, 8, 8. Jälle setikaotus. Hoiame ikka pea püsti ja lasud kiiremaks. Kaotada pole midagi! Tuuleiilid olid võimsad. Ega 25+ seeriad olid juba igal juhul märk heast klassist. Kolmas seeria: 10, 9, 8! Just nii! Saime hakkama! Lõpuks ometi ka oma tasemekohane sooritus. 2:4 taga. Ecuadori laskja juba väsinud. Kolmas lask on liiast. Neljas seeria: 10, 10, 8! Just nii peab! Vastane silmnähtavalt väsimas: X, 9, 7. Seis võrdne 4:4. On pingeline, aga võitleme edasi. Viies seeria: 9, 8, 8. Vastane 9, 8, 7. Viimase lasuga tõmbas vastane joone alla. Enam ei suutnud Hendriku vastu. Veel on lootus olemas ja vastaseks osutus Hendrikuga üsna võrdselt kvalifikatsiooni lasknud poolakas Andrzej Nescior .

1/2 ja otsustav võitlus algas. Hendrik alustas ja hakkas võtma tempot üles.  X, 9, 8 oli antud oludes ülikõva. Poolakalt 9, 7, 9. Esimene seeria ja saime 2:0 ette. Teine seeria. X, 9, 9 Hendrikult väga võimas taasesitus. Poolakas vastas ka päris hea seeriaga 9, 8, X. Peale teist seeriat seis 4:0 meie kasuks. Kolmas seeria. Uskumatu. Poolakas tegi kindla seeria 30 silma. Hendrik jäi tempos maha ja enne viimast lasku oli juba kindel, et set on juba läinud. 9, 9, 8. Kolmanda seeria järel veel hea 4:2 edu. Nelja seeria: 6, X, X. Poolakas ei anna alla. Väga kõva võitleja. Kuigi esimene lask tuli sinine, põrutas kaks lasku täiesti keskele punti. Hendrik 7, 9, 9. Seis oli jälle võrdne. 4:4 viik.
Kas nüüd otsustab viimane seeria kõik? 9, 8 Hendrikult ja poolakalt sama 9, 8. Viimane lask mõlemil. Tuul puhanguline. Poolakas sai esimesena lasu tehtud – 7. Hendrikul vaja 8 või rohkem. Kõikus, lask pikk ja samuti 7! Seis jälle viigis 5:5 No ei saa ega saa see võitlus otsa! 40 sekundit aega lasu tegemiseks. Tuul oli vali ja Hendrik otsustas passida. Mõlemad tõmbasid siis vibu lahti kui oli jäänud umbes 10 sekundit. Mõlemad kõiguvad-värisevad-võitlevad-veavad, lasku ei tule ega tule. Loeme poola treeneriga koos mõttes 3, 2, 1. Mõlemad lasid korraga ja mida ma näen. Hendriku nool üleval punane ja sealsamas ka poolaka nool. Aga poolaka nool oli meie matis? Mis see nüüd oli? Kas Taara tuli tõesti lõpuks ülevaltpoolt appi? Kisasime seal teiste Eesti koondislastega, kui poisid noolte järgi ära läksid, et nüüd vaja Eesti jumalat siiapool appi. Jah, lõpuks, kõige viimasel minutil, ei sekundil asi sai selgeks – koht riigile on kätte võidetud!

Adrenaliini oli meil veres ülearu. Ei olnud lihtne ja oli kümme võimalust juba kõik varem selgeks teha. Aga võtsime kõige keerulisema ja raskema variandi!

Boonusena tuli veel duell teise õnneliku sportlasega Hiinast. Lisaturniiri võidu viis hiinlane endaga kaasa. Alguses Hendrik suutis 3:3 seisuni võrdset seisu hoida, kuid lõpus vastane lasi väga kõvad seeriad 28 ja 29, millele Hendrik ei suutnud tuuleoludes vastata. 7:3 duellivõit hiinlasele.

Milline päev ja milline emotsioon! Olime rõõmsad! Sõime kõhud täis, läksime hotelli puhkama. No ja mis arvate, kaua puhkus kestis? Tervelt 45 minutit olime hotellis pikali olnud, kui võtsime vastu otsuse jooksma minna. Läksime Hendrikuga jooksma. Tervelt 58 minutit ja 12 kilomeetrit.

Rohkem ei suuda päevale midagi lisada. Selliseid päevi tuleb ilmselt tulevikus veel.

Järgnemas- uued plaanid, mis loomad on jaaguarid ja vöötoravaid ning milliseid muid imeloomi on Argentiinas veel. Uued osad tulekul.

 

SINISED LOHED TULEVAD! Sagittarius on Harjumaal tegutsev vibuklubi, mis ühendab vibulaskjaid ja -huvilisi. Oodatud on kõik, platsi- ja metsalaskjad ning vibujahimehed. Teeme kõigist maailmameistri tingimusel, et igaüks laseb oma nooled ise välja :)