Võistlused

Vinge vibulaskejooksu vennaskond ehk VVV

Kirja pannud Jaanus, 27.09.2017, Keila

Kui meie (Sagitatriuse) vibulaskejooksu esindajad Zoetermeeri jõudsid, oli Euroopa vibulaskejooksu GP I etapp Berliinis juba peetud. Juba teist aastat peetakse Euroopa erinevates paikades GP etappe. Augustikuine Berliini etapp jäi veidi varaseks, kuid septembrikuu lõpu aeg on vibulaskjatele päris sobiv aeg natuke ka oma keha liikuma saada. GP II etapp Zoetermeeris tuli meie osalejate kalendrisse aasta alguses. Meie esinduses olid juba teist aastat järjest: Jaanus Gross, Andra Gross ja Maarja Tänav.

Suurriikides, nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa on antud spordialale (ingl k. Run-Archery) keskendunud sportlasi. Teistes riikides püüavad ala tuntust tõsta peamiselt vibulaskjad. WAE poolelt on viimastel aastatel tulnud mõningast toetust ja Run-Archery võistluste kalender aina tiheneb. Anname meiegi Sagittariuse poolelt oma panuse ja 2018 toob ilmselt esimese pääsukese võistluse näol ka kodukamarale.

Võistlusest

Zoetermeer võõrustas seekord 70 osalejat 7 eri riigist. Rõõm oli ka Eesti lipp välja tuua. GP etapi võistlus on päris intensiivne ja koosneb kolmest osast: täisdistants, sprint ja võiskonnavõistlus. Zoetermeeris oli esimene päev pika distantsi päralt. Esmalt toimus eraldistardist kvalifikatsioon 3× 800 m kahe tiiruga, kus tuli lasta 3 lasku esmalt seistes ja siis põlvelt. Parimad mehed suutsid seda teha 8 minuti lähedale! Jaanuse aeg 9:18 (6), Andral 12:07 (9), Maarjal 15:06 (19). Kvalifikatsioonis esimesed 10 said A-finaali ja 11-20 kohtadele tulnud B-finaali. Seega Jaanus ja Andra A-finaalis ning Maarja B-finaalis. Samal päeval pealelõunat toimus pika distantsi finaalid järgnevalt: 4× 800 m kolme tiiruga seistes-põlvelt-seistes. Trahviringi pikkus 120 m iga möödalasu puhul juurde. Maarja 6 trahviringiga ja ajaga 22:01 kokkuvõttes 17 koht. Andra 7 trahviringi ja ajaga 18:03 kokkuvõttes 7. koht. Lõpuks Jaanus 0 trahviringi ja ajaga 11:35 5. koht. Esimene päev oli seega läbi.

Teine päev

Sprint 3 × 400 m kahe tiiruga, igas tiirus 4 märki, 2 varunoolt. Kvalifikatsioon. Maarja aeg 10:02 (5 trahvi), Andra aeg 7:53 (4 trahvi) ja Jaanus 5:54 (1 trahv). Ainukesena sai siin A-finaali Andra. Meeste tase oli nii kõva, et Jaanus jäi 20 sek kaugusele A-finaali uksest. Põhjus: liiga pikk aeg tiirus. Esmalt naiste B-finaalist. Siin juhtus nüüd päeva üllatus ja võistluste suurimaks üllatajaks osutus Maarja! Üsna kiire ja efektiivne sooritus tiirus ja eriti kõva kolmanda ringi jooks aitasid Maarjal võita B-finaal ning 11.koht! Alati on uhke oma jooks võita! Aeg: 6:50 (0 trahvi!) seega kvalifikatsiooni ajast 3:12 kiiremini. 

Jaanus meeste B-finaalis. Täielik fiasko. Laskmise aeg tiirus oli veel halvem ja ajaga 5:51 kokkuvõttes 17. koht. Viimasena individuaalses arvestuses naiste A-finaalis Andra. Aeg 8:38 (6 trahvi!) andis vaid eelviimase koha ning kokkuvõttes 9. koht.

Võistkonnavõistlus

Enamikel võistkondadest oli kaks meest ja üks naine nagu võistluse reglement nõudis. Meil oli kaks naist ja üks mees. Võistkondi 18. Esimesena läks rajale Maarja. Tiir 4 lasuga läks aia taha, lisaks 3 trahviringi. Sprindis ajakulu tiirus on üks määravamaid tegureid. Maarja tuli rajalt 16. positsioonil. Teine vahetus ja Andra. Siit tuli siis 1 trahviring, jooks suhteliselt kiire. Andra tõstis võistkonna 14. kohale. Jaanus kolmanda vahetusega. Siit tuli Jaanus päeva kordaminek lõpuks. Vahepealne idee teha tiir ilma klikkerita tõi viimasel võimalusel edu. Ajakulu tiirus kohe suurepärane ja ilma trahvideta sooritus andis võimaluse ennast sportlikult rehabiliteerida ja tõstis võistkonna juba 11. kohale. See on siis esimene kord võistkondlikult täies koosseisus Eestit esindada. Seni alati ühendvõistkondadega osaletud. Jätame selle 11. koha järgmisteks etappideks üle teha!

Päeva lõpetas autasustamine ja järjekordne vennastumine kogu ülejäänud vibulaskejooksu maailmaga. Kuna võistlejaid on veel vähe, siis on õhustikus tunda suurepärast atmosfääri ja tagantjärgi võistlusi üheskoos vaadelda ja ühispilte teha tekitab fantastilise tunde! Ühesõnaga VVV!

Kutsume siinkohal kõiki huvilisi 2018 aastal ühinema vähemalt üheks võistluseks Eestis ning ka võimalusel sõitma kaasa järgmistele GP-etappidele Euroopas 2018 aastal.

Vaata Zoetermeeri pildigaleriid 

 

 

[Vaata piltide nimekirja]
Tulemused

Sagittariuse noorlaskjate tulemused 2017 aasta noorte meistrivõistlustel Puiatus

Selleaastane noorte meistrite selgitamine vibuspordis toimus tavatult hilja. Kohaks Puiatu vibuspordikeskus, mida arendab Vana-Võidu vibuklubi. Sagittariuse sportlasi oli kohale saabunud 25.

Hommikuses sessioonis lasid juuniorid ja kadetid. Ilm oli vihmane. Pikkadel distantsidel hootine vihmasadu oli paras väljakutse, ent saime mitu medalivõitjat.

Teises sessioonis alustasid noored ja tidetid, ilm paranes märgatavalt. Sellega said väiksemad laskjad palju positiivseid elamusi ning antud võistlus innustab loodetavasti usinamalt harjutama ja seadma uusi sihte.

Kokkuvõttes võib öelda, et meie hilised laagerdamised oli kasuks tulnud, lasti häid tulemusi ja mõned isiklikud rekordid. Tulemuste kokkulöömisel olin isegi üllatunud, kui hästi meie klubil läks.  Meie parimatele kohtadele tulid Raimond Russi, Annabel Lattik, Stella-Maria Raudam (kolm noortemeistrit) , Sven Erik Linberg, Robin Reidma, Rihard Rannamets, Hugo Arvisto, Merilyn Ann Lippur (viis hõbemedalit), Hendrik Õun, Karmel Uuselu, Anne Sein, Erik Hannes Kail, Tuuli Sepp (viis pronksmedalit). Medaliste kokku 13 laskjat ehk veidi üle poolte tulid koju medalitega. Neljandatel kohtadel: Kaspar Taniel Kannel, Devon Touart. Viiendad kohad: Jan Erik Alliksaar ja Joonas Kirnmann. Isikliku rekordi pikal distantsil (60 m) tegi Annika Sõelsepp, olles harjutuse teise poole arvestuses lausa 4 kohal.

Tulemused

EFAC 2017-l käidud

Juulikuiste vihmade eest sõitis osa Sagittariuse laskjaid saama osa maastikulaskmise Euroopa meistrivõistlustest Saksamaal Harzi mägedes. Viis päeva turnimist Hohegeißi radadel tõid kaasa nii võidukaid emotsioone kui sooritustega rahulolematust. Tasase maa laskjatele oli mägedes laskmine paras nuputamine 🙂

Sportvibu klassides osalesid Marek ja Kevin-Marcus Aedla, Anne Sein, Johanna Vaida. Jahiplokkidest Anu Uusmaa ja Janika Valter, TR-klassi esindas Raivo Sein, pikkvibusid Stella-Maria Raudam.

Esikohtadega naasesid Anne ja Stella-Maria, hõbedaga Kevin-Marcus. Raivo aitas kaasa rahvusmeeskondliku pronksi sepistamisele.

Järgmine IFAA maastikulaskmise tiitlivõistlus 2018. aasta septembris Lõuna-Aafrikas, registreerumine algab septembris 2017. 

Tulemused siin: stiilitiimide arvestus, individuaalarvestus, rahvustiimide arvestus

Uudised

Kuidas võitvad sportlased mõtlevad

Sõudmise olümpiapronksi Allar Raja ettekanne Kultuuriministeeriumi korraldatud rahvusvahelisel konverentsil „Treenerite roll ühiskonnas. Lisades väärtust inimeste ellu“ 14. juulil Tallinnas. Tõlgitud inglise keelest.

Tere kõigile – treeneritele, sportlastele ja spordisõpradele!

Minu nimi on Allar Raja ja mul paluti rääkida sellest, kuidas mõtlevad võitvad sportlased.

Järgnevalt räägin oma kogemuste põhjal ning keskendun mõnedele mõtetele, mis mul oma 20-aastase spordikarjääri jooksul tekkinud on.

Kõigepealt tuleb ära öelda, et kui oled võitev sportlane, aetakse sinu eest peaaegu kõik korda ja organiseeritakse ära. Sinul endal ei olegi vaja eriti millegi üle muretseda. Sulle tagatakse treeningute jaoks hea keskkond, vajalik varustus ja vajalikud inimesed. Ja kui sul ka on vaja midagi enamat, siis järelikult on sul põhjust seda küsida ja su tulemused annavad selleks õiguse. Nii et kõik paistab ideaalne – vähemalt siis, kui oled võitev sportlane.

Aga ma usun, et sportlase elus on enamat kui võitmine ja võitmise taga on veel midagi enamat – see miski, mida igaüks ihaldab ja edu eelduseks peab. Sa küsid endalt: kas sa oled rahul, kas sa oled õnnelik ja kas sa naudid protsessi? Kas sa kasvad inimesena, oled üha positiivsem, eetilisem ja moraalsem? Mina usun, et kui tahad oma töös midagi saavutada, pead olema hea, lugupidav ja avatud inimene – ükskõik, mis valdkonnas karjääri teed. Ja olulisim, mis aitab eesmärke saavutada, on head ja terved suhted oma lähimate meeskonnaliikmetega – nii isiklikus kui ka tööelus.

Need on põhilised küsimused, millele ma iga päev mõtlen. Kui olin noorem ja tahtsin olla parim, ei vaevanud ma end tulevikule mõtlemisega – pean silmas eetilisi ja moraalseid küsimusi. Olen tänulik, et mu perekond ja treenerid on minust minu hinnangul siiski üsna normaalse inimese kasvatanud :)

Võib öelda, et võitmine ei ole spordis peamine ja suurim eesmärk. Et olla edukas sportlane, tuleb arendada väärtusi ja oskusi, mis teevad sinust esmalt hea inimese. See vastutus lasub peamiselt vanematel ja hiljem treeneritel. Kui sportlase ja treeneri suhe on hea, siis on ka pärast edukat võistlust rohkem, mida tähistada. Lisaks saavad mõlemad – sportlane ja treener – läbi jagatud kogemuste koos kasvada ja uuele tasandile jõuda. See on sügavam kui lihtsalt võidud ja kaotused. On oluline, et sportlased kasvaksid inimestena ja toimiksid paremini ka meeskonnana, eriti noorsportlased.

Toon nende mõtete selgitamiseks paar näidet oma kogemustest.

Esiteks olen paaril viimasel aastal märganud olukordi, kus noorsooklassi sportlased (vanuses 18-23) sihivad maailma tipptulemusi ja on selleks endast kõik andnud, kuid hoolimata pingutusest jääb soovitud tulemus tulemata. Siis mõtleb noor sportlane, et võibolla on viga hoopis meeskonnas ning hakkab kõiges kahtlema. Ta paneb küsimärgi alla kogu treeningmetoodika, tehnikad, treeningrežiimi ja hakkab otsima midagi uut ja paremat – kahjuks omapäi, mitte meeskonnaga koos. Loomulikult leiab ta midagi, mida peab paremaks – rohi on kuskil mujal ju alati rohelisem. Järgneb lumepalliefekt. Ta tahab vahetada treenerit, tehnikat, metoodikat jne. Minu kogemuse järgi on need aga väga harvad juhused, kus noorsportlane suudab ise teha nii fundamentaalseid muutusi ilma oma treeneri või meeskonna toeta.

Sellisel ajahetkel on just oluline, et treener astuks esimese sammu ja tuleks noorsportlasele vastu rohkem kui poolele teele, et koos lahendada arusaamatused ning taastada usaldus ja avatus. Sest just seesama treener saab aidata otsida lahendusi ning olla sportlasele toeks kogu tema karjääri vältel. Hiljem saab just sellest treenerist inimene, keda sportlane kõige enam usaldab.

Ka mina olen selles olukorras olnud ning mul on väga hea meel, et minu esimene treener aitas mul sellest olukorrast aru saada ning näitas mulle, mis on kõige olulisem – suhted. Suhted meeskonnaliikmetega, suhted treeneritega, suhted toetajatega. Minu esimene treener tegi mulle selgeks, et ma olen oma lühikese sportlaskarjääri jooksul läbi teinud väga suure arengu ning et mul on olemas kõik, mida ma vajan selleks, et kasvada veelgi nii sportlase kui ka inimesena. Treener ütles mulle: „Ole kannatlik ja tee oma unistuse nimel tööd – see pole lihtne, kuid me usume sinusse!“ Tänu sellele jutuajamisele on meil väga lähedane side ning sellest ajast alates olen alati tundnud vabadust midagi kartmata arutada ja vaielda ükskõik millistel teemadel. See oli minu jaoks piisav, et paigale jääda ja ennast tõestada. Ma tundsin end turvaliselt, mistõttu sain võtta riske, mis aitasid mul tõsta oma sportlikku sooritust ning pühenduda sajaprotsendiliselt. Aga olümpiafinaalis läheb vaja veel natuke rohkem.

Ma tõesti väärtustan kõrgelt treenereid, kes suudavad välja teenida sportlase lugupidamise ja end autoriteedina kehtestada, olles samas avatud, nii et ka sportlane saab end avada. Ütleksin, et minu nägemuses on treeneri roll olla sportlase eeskuju või mentor.

Kui treener ja sportlane suudavad kriitilised hetked lahendada, tugevdab see nendevahelist sidet. Usun, et oleme kõik ühel meelel, et treeneri ja sportlase suhe mõjutab oluliselt sportlase sooritust. Treenerid peavad mõistma, et nende töö ei seisne üksnes sportlase füüsilises arendamises, vaid nad valmistavad oma noorsportlasi ette edukaks eluks.

Minu teine näide räägib sellest, miks suhted on kasvujärgus olevatele võitvatele sportlastele olulised ning see on seotud sellega, miks tuleb oma eesmärkide saavutamiseks olla avatud inimene, kes peab teistest lugu.

Isegi individuaalsportlast ümbritseb tema meeskond – sinna kuuluvad treener, füsioterapeut, sponsorid, arstid, perekond jt. Selleks, et olla enesekindel ja saavutada enam, peab vundament tugev olema. Nagu Maslow püramiid, kus põhivajadused peavad olema täidetud, et järgmistele astmetele liikuda. Usun, et need põhivajadused sportlase jaoks on suhted oma treeneri, tiimiliikmete ja tugigrupiga. Nad peavad olema usaldusväärsed, asjatundlikud ja toetavad kõigis olukordades – nii võites kui ka kaotades.

Üks näide, mis meenub, puudutab võistlusolukorda maailmameistrivõistluste finaalis. Meie – kõik neljapaadi liikmed – olime murdumise äärel. Olime väsinud ning tundus, et meil ei ole enam mitte midagi anda. Me eksisime. Medalivõiduks läks vaja ainult ühte lauset meie meeskonnaliikmelt. See lause oli: „Venelased kukuvad.“ J See oli kõigest üks lause, mille meeskonnakaaslane kuuldavale tõi, aga kogu meeskond mõistis koheselt selle tähendust, konteksti ja allikat. Me tundsime oma meeskonnakaaslast, kes selle lause ütles, ja teadsime kohe, mida see tähendas – et me peame kuidagi leidma veel jõudu, andma 110% ja meil on võimalus võita MM-i medal. Seda poleks juhtunud, kui me poleks oma meeskonnakaaslast tõsiselt võtnud või kui me poleks teadnud selle väärtust, et see sõnum tuli just temalt. Me tundsime oma meeskonnakaaslast niivõrd põhjalikult ja see aitas meil võita medali.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et tegelen jätkuvalt sõudmisega ja naudin seda rohkem kui kunagi varem. Mulle meeldib ja mind motiveerib see, kui treeneril ja meeskonnaliikmetel on ühine soov saada üha paremaks igas aspektis ning nad on avatud teiste sportlastega koos kasvamisele. Hoolimata tõsiasjast, et oleme sõudmises peaaegu kõik võimaliku juba saavutanud, näen ma, et meil on endast veel anda, et jõuda veel suuremate eesmärkideni sportlasena ning saada inimesena veelgi paremaks.

Lähtetekst siin.

Uudised

Hea juhtimise tava spordiorganisatsioonis

Sagittarius on liitunud spordiorganisatsiooni juhtimise hea tavaga. 

Spordikorraldus Eestis on rajatud riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste ning spordiorganisatsioonide ühistele eesmärkidele, koostööle ja tegevusrollide jaotusele. Spordiorganisatsioonid on avalikule sektorile vastutustundlikud partnerid ja täidavad Eesti Vabariigis kehtivaid konventsioone, seadusi ning teisi
õigusakte. Spordiorganisatsioonide tegevuse põhiprintsiibid on ausus, avatus, õiglus ja usaldusväärsus.

1. Spordiorganisatsiooni visioon, missioon ja strateegiline arengukava
1.1 Spordiorganisatsiooni visioonina on selgelt sõnastatud suundanäitavad strateegilised püüdlused ja kavatsused. Missioon kajastab peamist, mida spordiorganisatsioon soovib korda
saata ning väärtusi, mille toel seda tehakse. Strateegiline arengukava on koostatud vähemalt nelja-aastaseks perioodiks, see põhineb visioonil ja missioonil ning seda ajakohastatakse
regulaarselt.
1.2 Visiooni ja missiooni sõnastusettepanek ning strateegiline arengukava on välja töötatud spordiorganisatsiooni juhtide eestvedamisel ja on heaks kiidetud spordiorganisatsiooni kõrgeima juhtorgani poolt. Visiooni ja missiooni tutvustatakse sihtrühmadele ja avalikkusele.

2. Juriidilise isiku staatus, spordiorganisatsioon ja tema liikmeskond
2.1. Spordiorganisatsioon on aktiivselt ja reaalselt tegutsev eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhikirjaliselt sätestatud eesmärgiks on spordi arendamine. Spordiorganisatsioon tegutseb kas: 

  • spordiklubina – eraõigusliku juriidilise isikuna, kelle põhitegevus on sport. Spordiklubi liikmeteks on klubi tegevustest huvitatud ja tegevuses osalevad isikud.
  • maakonna ja linna spordiliiduna – maakonnas või linnas tegutsevate spordiklubide ühendusena, kes on rahvusliku olümpiakomitee liige. Maakonna ja linna spordiliidu
    liikmeteks on selles maakonnas või linnas tegutsevad spordiklubid. Maakonna ja linna spordiliidu eesmärk on koondada oma liikmeskonda enamus selle maakonna või linna
    klubidest.
  • spordialaliiduna – spordialaga tegelevate klubide üleriigiline ühendus, kes on vastava rahvusvahelise spordialaliidu ja rahvusliku olümpiakomitee liige. Spordialaliidu liikmeteks
    on vastava spordialaga tegelevad spordiklubid. Spordialaliidu eesmärk on koondada oma liikmeskonda enamus seda spordiala harrastavatest klubidest.
  • spordiühendusena – kindlas spordivaldkonnas või piirkonnas tegelevate isikute ühendus.
    Spordiühenduse liikmeteks on selle spordi valdkonnaga või sihtrühmaga või piirkonnas tegelevad juriidilised ja füüsilised isikud.
  • rahvusliku olümpiakomiteena – Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt tunnustatud üleriigiline ühendus, kes ühendab ja esindab Eesti spordiliikumist. Rahvusliku
    olümpiakomitee liikmeteks on spordialaliidud, maakonna spordiliidud ja spordiühendused ning Olümpiaharta alusel füüsilised isikud.

2.2. Spordiorganisatsioon on kantud Eesti spordiregistrisse ning ajakohastab seaduses ettenähtud korras andmeid.

3. Spordiorganisatsiooni reeglid, struktuur ja juhtimine
3.1. Spordiorganisatsiooni põhikiri, selle sisu ja struktuur ning kinnitamise, muutmise ja täiendamise reeglid vastavad Eesti Vabariigi seadustele ning rahvusvaheliselt tunnustatud
normidele.
3.2. Spordiorganisatsiooni juhtorganid, nende struktuur ja koosseis vastavad tegevuse eesmärgile, ulatusele ning liikmeskonnale.
3.3. Juhtorganid, nende moodustamise alused, nendesse kuuluvate liikmete arv, volituste periood, ülesanded, õigused ja kohustused on sätestatud spordiorganisatsiooni põhikirjas.
3.4. Spordiorganisatsiooni juhtorganid stimuleerivad uute kandidaatide esilekerkimist juhtisikute valimistel.
3.5. Spordiorganisatsiooni juhtorganite otsused põhinevad põhjalikul eeltööl ja asjakohasel informatsioonil. Otsustest teavitatakse liikmeskonda. Kõikidel spordiorganisatsiooni liikmetel on õigus teha ettepanekuid, olla kaasatud teemade tõstatamisel.
3.6. Spordiorganisatsiooni juhtorganitesse kuuluvad isikud on oma otsuste langetamisel sõltumatud. Otsustamisel ei osale isik, kellel on otsusega seoses isiklikud huvid. Igasuguste huvide konfliktide välistamiseks on spordiorganisatsioonil kehtestatud selged reeglid.

4. Juhtisikute pädevus, ausus ja eetiline käitumine
4.1. Spordiorganisatsiooni juhtorganite liikmed valitakse või määratakse lähtuvalt nende võimetest ja oskustest, pädevusest, isiku- ja juhiomadustest ning kogemustest. Vajadusel
kaasatakse spordiorganisatsiooni juhtimisel väliseid eksperte.
4.2. Spordiorganisatsiooni tegevametikohtadel töötavate isikute tööle võtmine toimub objektiivsete kriteeriumite alusel avatult ja läbipaistvalt ning tegevametikohtadele on kehtestatud ametijuhendid.
4.3. Spordiorganisatsioonis on kehtestatud selged ja piisavad reeglid esindusõiguse kasutamiseks ja otsuste läbipaistvuse tagamiseks.
4.4. Spordiorganisatsiooni juhatuse liikmed on ettenähtud korras ja kogu volituste kehtivuse perioodiks kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrikaardile.
4.5. Spordiorganisatsioon soodustab oma valitud ja määratud juhtide, töötajate ning vabatahtlike enesetäiendamist. Spordiorganisatsioon korraldab vastavalt võimalustele neile
regulaarseid koolitusi.
4.6. Spordiorganisatsioon järgib rahvusvaheliselt ja siseriiklikult tunnustatud eetilise käitumise põhimõtteid ja reegleid.
4.7. Spordiorganisatsiooni valitud või määratud juhtorgani liige peatab oma volitused ja tegevuse koheselt arvates kohtumääruse tegemisest tema süüdistatavana kohtu alla andmise
kohta. Volitused taastuvad tema suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumisel. Süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel on süüdimõistetu kohustatud koheselt esitama avalduse tema
tagasikutsumiseks juhtorganist, tema poolt vastava avalduse mitteesitamisel on spordiorganisatsioonil õigus ja kohustus ta juhtorganist koheselt tagasi kutsuda.
4.8. Spordiorganisatsioon korraldab oma tegevust ja ühtsust toetavat kommunikatsiooni.

5. Aruandekohustus, läbipaistvus ja järelevalve
5.1. Finantsaruandlust ja –raporteid koostatakse ning esitatakse ja järelevalvet teostatakse järgides seadustes ja teistes õigusaktides ning põhikirjas ettenähtud korda.
5.2. Spordiorganisatsioonis on kehtestatud sisemine kontroll rahaliste otsuste ja operatsioonide üle. Spordiorganisatsioonis on loodud süsteem otsuste vastuvõtmiseks, dokumentide koostamiseks ja säilitamiseks, informatsiooni turvaliseks hoidmiseks. Sisemise kontrolli struktuur tuleneb organisatsiooni tegevusulatusest ja -mahtudest.
5.3. Spordiorganisatsioonil on vajadusel loodud vähemalt kaheastmeline liikmetevaheliste erimeelsuste lahendamise kord.

6. Liikmesklubide, sportlaste ja harrastajate tegevustesse kaasamine
6.1. Spordiorganisatsioon tagab reeglitel ja juhenditel põhineva õiglase kohtlemise kõigile oma aktiivselt tegutsevatele liikmetele, sportlastele ja harrastajatele ning välistab igasuguse
diskrimineerimise sõltumata mh soost, vanusest, rahvusest või erivajadustest.
6.2. Spordiorganisatsioon järgib põhimõtteid, mis vähendavad ohtu harrastajate tervisele.
6.3. Spordiorganisatsioon võitleb spordis keelatud ainete ja meetodite kasutamise vastu, järgib dopinguvastast poliitikat ja regulatsioone. Spordiorganisatsioonis kehtib null-tolerants dopingu
suhtes. Spordiorganisatsioon kaitseb sportlasi dopingu kasutamise eest eelkõige ennetava tegevuse ja dopingukontrollide kaudu.
6.4. Spordiorganisatsioon tegutseb sporditulemustega manipuleerimise välistamiseks, teeb vajadusel igakülgset koostööd järelevalveorganitega.
6.5. Spordiorganisatsiooni võistlused põhinevad Ausa Mängu reeglitel ja õiglasel kohtunikutegevusel. Aus Mäng on kõigi tegemiste aluseks. Spordiorganisatsioon edendab oma
tegevuste kaudu spordi positiivseid väärtusi ja sõprust.

Reeglistik “Hea juhtimise tava spordiorganisatsioonis” on kinnitatud MTÜ Sagittarius juhatuse poolt 7.08.2017.

Uudised

CV: Kalle Kirnmann

Sagittariuse laskjate ajalugu algab oluliselt varem kui klubi loomine aastal 2007. Käesolevas kirjatükis vaatame Kalle Kirnmanni diplomite ja ajaleheväljalõigete kaudu Eesti vibuelu 1980ndate lõpul ja 1990 algul. Lisaks on Kalle diplomid meeleolukas tagasivaade trükinduses üleminekule tinalaolt ofsett- ja siiditrükile. Iseloomulikud on toonasele perioodile suurerastrilised fotod ja varasemate trükiklišeede kombineerimine (vt Eesti Sport diplomite päistes tekstide kinnikatmine musta maskiga). 

Ehk on alltoodud artiklijupid abiks vibulaskmist loovöö teemana kasutatavale õpilastele ning annavad hea põhjuse koos käidud võistlusi meenutada ka vanematel laskjatel. Kahjuks ei õnnestunud Merle ja Maido Mahlapuude artikleid Digarist ega Eesti Rahvusbibliograafia Andmebaasist leida. Kui keegi digitaliseeritud artiklid üles leiab, andke märku, ikka info@sagittarius.ee.

Merle Mahlapuu “Juunioride hallimeistrid” 1990

Vibulaskmise sisehooaeg lõpetati Eesti juunioride hallimeistrivõistlustega Tallinnas. Meistrid selgusid harjutuses 70+60+50+30 m ja nendeks osutusid Janely Madison Pärnu “Dünamost” 1210 ja Raul Kivirand Tallinna “Dünamost” 1230 silmaga. Kui Kiviranna edu järgmiste ees oli üsna veenev, siis neidudel oli medaliheitlus tükk maad tasavägisem. Madisonile järgnesid Enely Murre (ETKVL TSK) 1205 ja Tuuli Täht (Tallinna “Dünamo) 1198, Kivirannale Kalle Kirnmann (Järvamaa “Kalev”) 1202 ja Viljasr Valdas (Rapla “Kalev”) 1199 silmaga. 

Üksikdistantside parimad. Neiud: 70 m M. Tammiste, Rapla “Kalev” 293 ja J. Madison 293, 60 m M. Tammiste 308 (J. Madison 307), 50 m T. Täht 303, 30 m E. Murre 339 (J. Madison 335): Noormehed 70 m V. Valdas 301, 60 m K. Kirnmann 310 ja R. Kivirand 310, 50 m R. Kivirand 309, 30 m R. Kivirand 332 ja T. Vimm (ETKVL TSK) 332.

Maido Mahlapuu “Neli topeltvõitjat viburajal”

Eesti noorte hallimeistrivõistlustel vibulaskmises pinget jätkus, kuigi tuleb tunnistada,et mida vanem vanuseklass, seda hõredamaks read jäävad.  Kavas ol ikaks harjutust 2×25 m ja 2×18 m (D-klassis lasti 2×15 m ja 2×10 m), mõlemad võitis Kalle Kirnmann (Türi) A-klassis, Kaja reisner (Tallinna “Dünamo” C-klassis ning Karin Alliksaar (Järvakandi “Kalev”) ja Argo Aomer (Pärnu “Dünamo”).

Võistkondlik esikoht läks ETKLV TSK ja Pärnu “Dünamo” vahel võrdselt 131 punktiga jagamisele. Tallinan “Dünamo” ko gus 118, Järvakandi 117, Türi LSNK 40, Viljandi 27, Saaremaa 10 ja Tartu 6 punkti. 

A-klassi neidude 2×25 m: J. Madison, Pärnu “Dünamo” 550, E. Kõrvas Tallinna “Dünamo” 531, M. Paabo ETKVL TSK 511; 2×18 m: E. kõrvas 531, J. Madison 527, M. Parbo 514; poiste 2×25 m: K. Kirnmann, Türi 524, T. Vimm ETKVL TSK 521; 2x 18 m: K. Kirnmann 539, T. Vimm 535, R. Loo 498. 

B-klassi tütarlaste 2×25 m: A. Agabuš, Viljandi “Kalev” 530, M. Eismann, ETKVL TSK 522, E. Luht TEKVL TSK 502; 2×18 m: K. Pihkva, Viljandi “Kalev” 509, E. Luht 503, O. Russikova, Pärnu “Dünamo” 541; poiste 2×25 m: V. Valdas, Järvakandi “Kalev” 544, A. Kütt, Pärnu “Dünamo” 541; 2×18 m: A. Kütt 524, R. Kivirand 517, T. Kaasik, ETKVL TSK 514. 

C-klassi tütarlaste 2×25 m: K. Reisner, Tallinna “Dünamo” 442, K.  Lehtla, Järvakandi “Kalev” 413, P. Kiveste, Pärnu “Dünamo”  408; 2×18 m: K. Reisner 456, K. Lehtla 419, P. Kiveste 359; poiste 2×25 m: A. Saul, Pärnu “Dünamo” 525, R. Kipper Järvakandi “Kalev” 509, P. Kõrve, Tallinna “Dünamo” 495; 2×18 m R. Kipper 516, A. Saul 513, V. Ignatovitš, Saaremaa 509. 

D-klassi tütarlaste 2×15 m ja 2×10 m: K. Alliksaar, Järvakandi “Kalev” 551 ja 578, M. Laane ETKVL TSK 501 ja 535, A. Must, Pärnu “Dünamo” 462 ja 527; poiste 2×25 m: A. Aonurm, Pärnu “Dünamo” 569 ja 596, T. Tiivel, Tallinna “Dünamo” 487 ja T. Mölder 540, P. Barlo, Järvakandi “Kalev” 482 ja T. Tiivel 539.

Maido Mahlapuu “Paremik taas koos” 1990, VIBULASKMINE 

“Kalevi” hallimeistrivõistlustel ning samaaegselt toimunud “Kalevi”-“Dünamo” vibulaskmematšil võisteldi harjutuses 2×70 m + 50 m + 30 m.

Naistest oli ülekaalukalt parim Eve Suits. Ta võitis kõik distantsid ning sai kokku tubli 1246 silma. Teine oli külalisvõistleja Riiast Maria Orlova 1197 ja kolmas Eve Kivilo 1194. 

“Kalevi” meistrivõistluste arvestuses oli järjestus 1. Eve Kivilo, Järvakandi 1194, 2. Marge Tammiste, Järvakandi 1174, 3. Marge Parbo, ETKVL TSK 1174.

Meestest sai esikoha Jaan Lott Tartust 1246 silmaga Mart Roostfeldti (Hps) 1231 ja Margus Tengi (ETKVL TSK) 1227 ees, kes oli ka parim kalevlane. “Kalevi” meistrivõistluste arvestuses läksid järgmised kohad Türile: Guido Kitsingi 1210, Kalle Kirnmann 1198. 

Üksikdistantsid. Naised: 2×70 m E. Suits 604, 50 m E. Suits 305, 30 m E. Suits 337; mehed: 2×70 m, J. Lott 619, 50 m M. Teng 310, 30 m G. Kitsingi 343.

Naiskondadest olid parim “Dünamo” (Povar, Suits, Madison) 3523ga “Kalevi” (Kivilo, Parbo, Tooren) 3475 vastu, meeskondadest “Kalev” (Teng, Kitsingi, Kirnmann) 3635 “Dünamo” (Kiviranfd, Pindma, Mesik) 3530.

Väljaspool arvestust osalenud vastloodud “Concordia” klubi meeskond (Roostfeldt, Lott, Kallaspoolik) laskis 3663 …

Kalle diplomid on vaadatavad siin

Võistlused

Eve Suitsu memoriaal 3.07.2017

Laupäeval, 3. juunil toimus Pärnus 19. Eve Suitsu memoriaal. Sagittariusest osales kuraditosin võistlejat. Esikohad pälvisid Hendrik Õun (sportvibu kadetid noormehed), Anne Sein (sportvibu tidetid tüdrukud), Kalle Kirnmann (30 m avatud grupp), Hannes Erik Kail (plokkvibu noored poisid), Rihard Rannamets (pikkvibu noored poisid). Hõbedaste medalitega lahkusid Jaanus Gross (sportvibu mehed), Tiina Vimm (sportvibu naised), Robin Reidma (sportvibu kadetid noormehed), Merilyn Ann Lippur (sportvibu noored tüdrukud), Johanna Vaida (30 m avatud grupp).  Kolmandaid kohti seekord meile ei jagunud. Neljandaks jäi Luukas Ruus (sportvibu noored poisid), Jürgen Valgemäe osaks jäi samas klassis 8. koht. Joonas Kirnmann osaks jäi sportvibu tidettide poiste seas 5. koht. Võistluse protokolli leiab siit.

Kohtume järgmisel aastal uuesti Pärnus, siis juba juubelihõngulisel kahekümnendat korda toimuval “suitsukal”.

Võistlused

Eesti karikavõistlused 2017 peetud

27.-28. mail 2017 toimusid Järvakandi vibustaadionil Eesti karikavõistlused vibuspordis. Traditsiooniliselt võistlesid laupäeval laste- ja noorteklassid, pühapäev jäi täiskasvanuile.

Laupäeval osales karikavõistlusel 21 Sagittariuse noorlaskurit neljas vibustiilis. Esikolmikuga pöördusid koju sportvibu kadetid noormehed – Hendrik Õun (1. koht), Devon Touart (2. koht), Robin Reidma (3. koht). Jan Erik Alliksaar jäi samas klassis seitsmendaks, Kermo Ivanov üheksandaks. Sportvibu kadettide neidude seas oli Annika Sõelsepa koht seitsmes, Liisi Tammaril kümnes. Sportvibu noorte poiste hulgas lasi Luukas Ruus välja 11. koha, Jürgen Valgemäe 14. koha. Sportvibu noortest tüdrukutest tuli pronksile Karmel Uuselu, lükates ühepunktise vahega neljandaks Merilyn Ann Lippuri. Titettide vanuseklassis oli Joonas Kirnmanni kohaks kuues, Anne Sein võitis tüdrukutes esikoha, Annabel Lattik jäi kaheksandaks. Plokkvibu noorte poiste klassis saavutas Hannes Erik teise koha, plokkvibu tidettide poiste klassis lasi Hugo Arvisto end kolmandaks. Plokkibu tidettide tüdrukute klassis oli Tuuli Sepa kohaks viies. Vaistuvibu juunioride klassis võitis Elo Petron, teiseks jäi Johanna Vaida. Vaistuvibu kadettide kolmanda koha viis koju Anna-Lotta Eljari. PIkavibu tidettide poiste esikohaga lahkus Rihard Rannamets. Laupäevased tulemused leiab siit.

Pühapäevaselt täiskasvanute võistluselt lahkus sportvibu meeste klassis võidukana Jaanus Gross Martin Risti ees, kolmandale kohale tuli Hendrik Õun. Naistest saavutas hõbeda Tiina Vimm. Pühapäevane protokoll siin ja olümpiaringid. 

Tulemused

2017 välihooaja algus

06-07.mai 2017 – välihooaja aktiivne avamine paljudele klubi laskuritele.

Pärnus avavõistlustel lasti pikematel distantsidel 144 lasku. Sagittariuse laskjatest uuendas oma isiklikku tulemust Annabel Olgo, Devon Touartil jäi puudu 2 silma koondise B-normist. Hendrik Õunale tuli kindel võit kadettide vanuserühmas. Sportvibu tidettidest türsukutest olid Pärnus võistlemas Anne Sein ja Annabel Lattik – Annele esikoht ja Annabelile 15 tüdruku konkurentsis 9 koht. Võistluse esimene pool läks esimese välivõistluse ärevuse ja vastselt vahetatud varustsue nahka. Võistlused tulemused siin. 

Türile osaleti veidi suuremas koosseisus. Türil üllatas Karmel Uuselu, kes 30 m distantsil lasi suurepärase tulemuse ja sellega saavutas esikoha. Merilyn Ann Lippurile jäi seekord noorte tüdrukute arvestuses teine koht. Ilusa debüüdi tegi võistlustel vibulaskmise juurde naasnud Kalle Kirnmann, kes saavutas 30 m vaba grupi arvestuses esikoha. Joonas Kirnmann saavutas sportvibu tidettide poiste arvestuses kolmanda koha. Johanna Vaida, kes tänaseks on vahetanud barebow sihikuga vibu vastu, saavutas avatud grupis lätlastest lõunanaabritega võisteldes teise koha. Esimest korda lasid platisl ka plokkvibu tidetid Hugo Arvisto ja Tuuli Sepp ning sportvibu noor Jürgen Valgemäe.  Hendrik Õunalt 70 m distantsil hooaja alguses 302 silma ja kokkuvõttes duellide järel 4. koht. Kadettide arvestuses lasi  Robin Reidma end peale pikemat pausi kohe esikohale, 60 m distantsi tulemuseks 296! Kevini Marcus Aedlale teine koht kadetid vanuseklassis. Hannes Erik Kail saavutas  noorte plokkide arvestuses hõbeda. Tiina Vimm on naiste arvestuses aina kindlamalt esiotsa liikunud ja hooaja alguse kohta hea skoor eelringis. Võistluse tulemused: eelringid, olümpiaringi protokoll ja arvestuskaardid.

Aeg on alustada tõsisemat välitreeningute hooaega!

SINISED LOHED TULEVAD! Sagittarius on Harjumaal tegutsev vibuklubi, mis ühendab vibulaskjaid ja -huvilisi. Oodatud on kõik, platsi- ja metsalaskjad ning vibujahimehed. Teeme kõigist maailmameistri tingimusel, et igaüks laseb oma nooled ise välja :)