Rubriigiarhiiv: Võistlused

Free your mind ehk võitlus iseendaga 2019. aasta EFAC-il

Maarja Tänav

Kaheksa Sagittariuse laskurit osalesid augusti alguses Hollandis, Doorwerthis toimunud maastikulaskmise Euroopa meistrivõistlustel. Isiklikus plaanis võin kokkuvõtvalt öelda , et võistlused oli minu jaoks nagu Ameerika mäed, üks päev parem, siis halvem, siis parem ning siis jälle halvem. Ise osalesin suurtel maastikulaskmise võistlustel esimest korda. Sagittariuse laskuritest osalesid veel Anu Uusmaa, Raivo Sein, Anne Sein, Janika Valter, Rihard Rannamets, Marek Aedla ning Kevin Marcus Aedla. Kokku oli eestlasi 44, nii olime suuruselt kolmas delegatsioon sakslaste (189) ja hollandlaste (70) järel.

Võistlused peeti Doorwerthi lossi ümbruses nii metsas kui lagedal maastikul. Võistlused kestsid viis päeva, igal päeval toimus laskmine erineval rajal. Osalejad jaotati gruppidesse ning iga grupp lasi nädala jooksul kõik rajad läbi. Esimesel päeval lasti maastikuiring. Päev oli pikk ja raske, võib-olla sellepärast, et pole jõudnud veel kohalike olude ja tingimustega kohaneda. Mina lasin esimesel metsarajal Cascade Dal, kus oli märkide vahel liikumisel vaja palju mäest üles tõusta. Kuid laskmistulemus oli sellele vaatamata hea.

Teisipäeval lasti jahiringi. Rada oli seekord tasane põllupealne rada Ketelaars. Laskmine toimus imeilusal maastikul, kohati tuli lasta heinapõllul.

Kolmapäeval lasti määratud kaugustega loomaringi. Minu laskmine toimus rajal Nederrijn. Rada oli Doorwerthi lossi vahetus läheduses. Laskmine oli kergem, esiteks juba seetõttu, et esimese noolega loomale pihta saades enam uuesti laskma ei pea. Kolmapäevaks tekkis juba tunne, et olen võistluste ning võistluspaigaga kohanenud. Päev oli lühem ning see sobis nädala keskele hästi.

Neljapäev, taas maastikuring. Mina lasin rajal Staatsbosbeheer. Rada oli võrreldes kolmapäevaga jälle keerulisem, laskmine taas metsas kus oli kaldeid. Samas oli aga laskmine huvitav, kuna maastikul esines laskmisel keerulisi kohti.

Reedene päev, viimane võistluspäev, jahiring. Minu grupp lasi rajal Duno. Juba päeva algus oli raske, kuna terve nädal oli seljataga ning hakkas tekkima tunne, et tahaks juba lõpetada ning väikest puhkust laskmisest. Võistluspäeva keskel hakkas kõvasti vihma sadama ning seetõttu tuli lasta tavapärasest keerulisemates oludes. Minu jaoks uus kogemus, kuna ma pole varem vihmaga võistelnud – treeninud küll, aga mitte võistelnud.

 

Võibki öelda, et võistlemine oli nagu Ameerika mägedel, kuid nüüd on mul scorecardil tulemused, mida vaja tulevikus üle laskma hakata. Maastik oli samuti väga kaunis ning samas huvitav, kuna sain esimest korda lasta maastikul, kus oli rohkem kallakuid ning kaldeid, kui Eesti maastik võimaldab. Võib öelda, et oli väga tore nädal, mis algas autoreisiga läbi Euroopa ning lõppes lennureisiga tagasi Tallinna. Lisaks kogemustele sai EFAC-ilt sai uusi sõpru ja tuttavaid.

Sagika laskurid noppsid võistlustelt  üldarvestuses 4 medalit, sh kaks kulda ja kaks pronksi, B- ja C-klasside autasustamiselt saime saagiks ühe hõbeda ja ühe pronksi. Lasti ka kaks uut Euroopa rekordit ja uuendati Eesti rekordeid.

Näeme uuesti juba 2020. aasta suvel, mil Eestis leiavad aset IFAA maastikulaskmise maailmameistrivõistlused, lühidalt WFAC 2020. Vibuklubi Sagittarius ootab kõiki osalema. Kohtume Jõulumäel!

Kõige lõpetuseks tähtsad õpetussõnad vibulaskjatele, mis seisid ka võistluspaigas olnud plakatitel: „Free your mind!“ – „Vabasta oma meel!“. Vibulaskmises on palju võitlust iseendaga nagu ka ise EFAC-il võisteldes kogeda ja tunda sain. Vibulaskjatele on seetõttu oluline vabastada oma meeled.

Kogu meeleolukat pildigaleriid EFAC 2019 vaata siit.

 

Please follow and like us:

Mixed teamina edasi 1/4 finaalides

Hendriku eilne päev YOG Buenos Aireses koos filipiini tüdruku Nicole Marie Tagle´ga mixed teamide 1/16 ellimineerimisringides Hiina-Sri Lanka segatiimi  Bassi & Dalpatadu vastu lõppes seeriatega EST-PHI (36,34,36,36) vs CHI-SRI (36,34,36,33).

1/8 finaalis mindi kokku Suur-Britannia & Iraani tiimiga Tromans-Ansell & Shabani, seeriad EST-PHI  (36,34,36,36) vs GBR-IRI  (36,34,36,33). Täna kell 20.00 algab 1/4 finaal , kus kohtutakse Hollandi-Taipei meeskonnaga Jones & Tang. 

Vaata edasi siit. Hendriku muljeid WA ülevaates saab luged siit.

Please follow and like us:

Hendrikult YOG kvalifikatsioonilt uus eesti rekord

Sagittariuse laskja Hendrik Õun esindab Eestit Buenos Aireses noorte olümpial. 12.10 toimunud kvalifikatsiooniringis lasi Hendrik  uue kadettide 60 m  rekordi – 333 + 338 =671 silma, mis andis talle 10. koha.  Hendrik ise kommenteeris tulemust järgnevalt:
«Eesmärk oli lasta mõned silmad rohkem, kuid siiski olen oma tulemusega rahul! Tunne oli tõesti hea, nüüd vaja sama tunne duelliringidesse kaasa võtta!»

Treener Jaanus, kes toetab Hendrikut teiselt poolt maakera lausub järgmist: «Sihtisime teadlikult juba 670+ tulemust. Trennides saime sellisele hetketasemele korduvat kinnitust. Tundub, et Hendrik pani omale ka 680 lati peale. Vägev! Väga tihedas punkt-punktis heitluses olla emotsioonidest üle, pingutada, see pole lihtne. Hendrik on hetkel ikkagi maailma parimate hulgas. Eurooplased said tegelikult päris hästi hakkama, esikümnes 5 poissi ehk Aasia küll on võimas, aga mitte ülemäära ees. Näeme väga põnevaid heitlusi duellides! Homme näeme 1/16 segatiimi duelli, kus Hendrik on koos Filipiini neiuga. Vastasteks Iraani noormees ja Kolumbia neiu. Kõik on võimalik ja kuidas veel paremini saab minna 🙂 

Argentiinas saadab Hendrikut Sagittariuse “vilistlane” Pearu Jakob Ojamäe.

Please follow and like us:

Euroopa Karika I etapp vibulaskejooksus Keilas 13.-15.07.2018

2018 aastal toimub Euroopa vibulaskejooksu karikasarjas 2 etappi. Sarja esimene etapp toimub 13-15.07.2018 Keila terviseradadel.

Kutsume Sind, spordisõber, tutvuma vibulaskejooksu maailmaga!
Edu ja võimaluse korral on võimalik kõrget kohta karikasarja üldkokkuvõttes kindlustada osalemisega ka II etapil, mis toimub  Prantsusmaal Fontainebleau´s  04-6.10.2018. Loe edasi Euroopa Karika I etapp vibulaskejooksus Keilas 13.-15.07.2018

Please follow and like us:

Argentiina reisikiri nr 4

Jaanus ja Hendrik on jõudnud tagasi Eestisse
13.10

Nüüd tähtsast päevast. Reede 06.10. 1/16 finaalid on algamas ja hommikune tegevus oli kajastatud eelmises peatükis. Kõik, mis Rosarios juhtus, oli õpetlik. Kuna võistluseelsel öösel oli tuulekeeris ja vihm hävitanud suure osa telkidest ja IANSEO süsteemist, siis tuli organiseerijatel rinda pista arvestuskaartide ning duellide mattide arvestustega. Midagi läks just enne 1/16 ringe valesti. 1/16 ringides lülituvad sisse otse 8 hulka pääsenut sportlast, kes saavad vastased 1/48 ja 1/24 duellidest edasipääsejatega. Olime läinud oma mati laskmissektorisse, kui duellivastaste nimed joone taha üles pandi. Ja seal oli kõik segamini! Hendrik oli parajas segaduses. Püüdsin talle selgitada, et kõik on tegelikult endine ja korraldajad vahetavad nimed kohe õigeks. Aga ärevus oli juba päral. Samuti olid segaduses mitmed teised riigid. Treenerid arutlesid ja püüdsid selgust saada, mis toimub. Samal ajal anti kõlaritest sisse käsklus, et minuti pärast duelli ring algab (ja ilma prooviseeriata). Ega hea tunne see polnud. Segaduses olid ka meie kõrval olevad Korea, Türgi, Hiina, Itaalia jms. laskjad ja treenerid. Hendriku nimi oli hoopis kolm matti edasi. Andsin korralduse Hendrikule olla esialgse mati juures ja rahulikult oodata. Kuna meie vastane oli eelmisest ringist edasi pääsenud türgi kadett, siis tema treeneriga suhtlesime ja otsustasime igal juhul jääda esialgsetele positsioonidele. Ja enne, kui võistlusvile pidi tulema, tulidki korraldajad uuesti jooksuga ning tõstsid nimesildid ümber. Peale viite minutit täiendavat segadust algas võistlus uuesti.

Hendriku esimene seeria: 9, 6, 8  – kokku 23 silma. Vastane 9, 8, 7 – kokku 24 silma. Kohe jäime 0:2 taha. Täiesti võidetav seeria. Aga kuna sisse tuli 6, siis Hendrik ei olnud rahul ja närv läks veelgi rohkem pingule. Tuul, mis oli alanud enne 1/16 finaale, tugevnes aina. Teine seeria Hendrikult: 5, 8, 8. Vastane samuti ülikehva algusega 4, 8, 9. Mõlemil 21 silma ja 3:1 seis meie kahjuks. Kahju, jälle läksid üsna kergelt punktid ära. Vähegi kindlamalt ilma vigadeta oleks mäng juba tugevalt meie kasuks olnud. Kolmas seeria Hendrikult: 4, 9, 9. Vastane 7, 8, 7. Ei midagi erilist. Mõlemil poisil seeriaskoor alla igasugust keskmist. Seis 4:2 meie kahjuks. Vajalik nüüd lõpuks ennast käima saada. Püüan positiivsust sisendada, aga kas see ka mõjutab.  9, 5, 9 meie poisilt. Igas seerias oli suur viga sees ja sellisel tasemel võistlustel seda ei kingita. Vasane juba ülikindel 10, 9, 9. Türgi laskja edasi ja kindlustas riigile ka olümpiapääsme.

Hendrik oli päris löödud. Küsis, kas mati eest võib lasta. Saatsin ta sinna. Olin ise ka löödud – skoorid olid täiesti katastroofilised igas seerias. Nüüd tuli pöidlad peos oodata, kas saame veel lisaturniiril kohta püüda. 15 minuti pärast antigi teada, et nii neidude, kui noormeeste arvestuses tuleb lisaks selgitada välja kaks riiki, kuna esimeses 16 hulgas oli paar riiki topeltesindajaga.

Mäng  jätkus. Kuna Hendrik oli juba lootused suures osas matnud, siis minu saabumine lähimattide laskesektorisse veidi üllatas teda. „Korja vibuvarustus endaga ja minek lisaturniirile“ oli minu sõnum. Alguses ei saanud Hendrik millesti aru, kuid selgitasin talle süsteemi võimalikke arenguid ja lühikese ajaga pidime nüüd olema valmis veel edasi võitlema.

1/16 ringis oskasid veel mitmed esikümne positsiooni laskjad kaotada. Aga lisaturniiril olime teise asetusega ja pilk tabelisse heites oli ikkagi kõik veel võimalik.

Uus algus, uus duell. Saime ikkagi ühe ringi vabaks, kuna selgitati esmalt kaheks lisaturniiri paremat. Kolme soojendusseeriaga pidime piirduma. Keskendusime sellele, et on tõusnud juba täiesti meeletu tuul ning kõrge skoori püüdmine tõstaks liialt pinget. Peaks laskma kiiremalt ja mitte rippuma tuule mõju all. Lasud tuleb sooritada tuulepausi ajal ja kindla peale. Üle mitte sihtida, kuna sellel ajal kindlasti juba tuul veab lasu ära.

1/4 lisaturniir Ecuadori noormehe vastu. Ecuadori noormees  Jorge Adrian Rosas  Vera oli saanud 50’nda asetuse kvalifikatsiooniturniiril ja oli saanud juba päris kõrgele. Sai jagu Belgia noormehest enne meie duelli ja oli heas hoos. Esimene seeria. Hendrik: 23 silma. Vastane: kindel 28 silma. Hakkab pihta. Jäime 0:2 taha ja sellise tuulega ennast leida pole naljaasi. Teine seeria. Hendrik: 8, 5, 7 – 20 silma ainult! Vastane: 4, 8, 8. Jälle setikaotus. Hoiame ikka pea püsti ja lasud kiiremaks. Kaotada pole midagi! Tuuleiilid olid võimsad. Ega 25+ seeriad olid juba igal juhul märk heast klassist. Kolmas seeria: 10, 9, 8! Just nii! Saime hakkama! Lõpuks ometi ka oma tasemekohane sooritus. 2:4 taga. Ecuadori laskja juba väsinud. Kolmas lask on liiast. Neljas seeria: 10, 10, 8! Just nii peab! Vastane silmnähtavalt väsimas: X, 9, 7. Seis võrdne 4:4. On pingeline, aga võitleme edasi. Viies seeria: 9, 8, 8. Vastane 9, 8, 7. Viimase lasuga tõmbas vastane joone alla. Enam ei suutnud Hendriku vastu. Veel on lootus olemas ja vastaseks osutus Hendrikuga üsna võrdselt kvalifikatsiooni lasknud poolakas Andrzej Nescior .

1/2 ja otsustav võitlus algas. Hendrik alustas ja hakkas võtma tempot üles.  X, 9, 8 oli antud oludes ülikõva. Poolakalt 9, 7, 9. Esimene seeria ja saime 2:0 ette. Teine seeria. X, 9, 9 Hendrikult väga võimas taasesitus. Poolakas vastas ka päris hea seeriaga 9, 8, X. Peale teist seeriat seis 4:0 meie kasuks. Kolmas seeria. Uskumatu. Poolakas tegi kindla seeria 30 silma. Hendrik jäi tempos maha ja enne viimast lasku oli juba kindel, et set on juba läinud. 9, 9, 8. Kolmanda seeria järel veel hea 4:2 edu. Nelja seeria: 6, X, X. Poolakas ei anna alla. Väga kõva võitleja. Kuigi esimene lask tuli sinine, põrutas kaks lasku täiesti keskele punti. Hendrik 7, 9, 9. Seis oli jälle võrdne. 4:4 viik.
Kas nüüd otsustab viimane seeria kõik? 9, 8 Hendrikult ja poolakalt sama 9, 8. Viimane lask mõlemil. Tuul puhanguline. Poolakas sai esimesena lasu tehtud – 7. Hendrikul vaja 8 või rohkem. Kõikus, lask pikk ja samuti 7! Seis jälle viigis 5:5 No ei saa ega saa see võitlus otsa! 40 sekundit aega lasu tegemiseks. Tuul oli vali ja Hendrik otsustas passida. Mõlemad tõmbasid siis vibu lahti kui oli jäänud umbes 10 sekundit. Mõlemad kõiguvad-värisevad-võitlevad-veavad, lasku ei tule ega tule. Loeme poola treeneriga koos mõttes 3, 2, 1. Mõlemad lasid korraga ja mida ma näen. Hendriku nool üleval punane ja sealsamas ka poolaka nool. Aga poolaka nool oli meie matis? Mis see nüüd oli? Kas Taara tuli tõesti lõpuks ülevaltpoolt appi? Kisasime seal teiste Eesti koondislastega, kui poisid noolte järgi ära läksid, et nüüd vaja Eesti jumalat siiapool appi. Jah, lõpuks, kõige viimasel minutil, ei sekundil asi sai selgeks – koht riigile on kätte võidetud!

Adrenaliini oli meil veres ülearu. Ei olnud lihtne ja oli kümme võimalust juba kõik varem selgeks teha. Aga võtsime kõige keerulisema ja raskema variandi!

Boonusena tuli veel duell teise õnneliku sportlasega Hiinast. Lisaturniiri võidu viis hiinlane endaga kaasa. Alguses Hendrik suutis 3:3 seisuni võrdset seisu hoida, kuid lõpus vastane lasi väga kõvad seeriad 28 ja 29, millele Hendrik ei suutnud tuuleoludes vastata. 7:3 duellivõit hiinlasele.

Milline päev ja milline emotsioon! Olime rõõmsad! Sõime kõhud täis, läksime hotelli puhkama. No ja mis arvate, kaua puhkus kestis? Tervelt 45 minutit olime hotellis pikali olnud, kui võtsime vastu otsuse jooksma minna. Läksime Hendrikuga jooksma. Tervelt 58 minutit ja 12 kilomeetrit.

Rohkem ei suuda päevale midagi lisada. Selliseid päevi tuleb ilmselt tulevikus veel.

Järgnemas- uued plaanid, mis loomad on jaaguarid ja vöötoravaid ning milliseid muid imeloomi on Argentiinas veel. Uued osad tulekul.

 

Please follow and like us:

Argentiina reisikiri nr 3

Jaanus ja Hendrik on tagasilendu ootamas Rio lennujaamas. Vahepeal on mehed käinud Iguazu joal ja vihmametsades. 

Jätkan oma reisipäevikut väikese tagasivaatega eelmistele päevadele. Esimestel päevadel Rosarios püüdsime aklimatiseeruda sobivate pikkustega ringkäikudega. Jalutades linna peal, tegime pilte. Neid näeb Jaanuse facebooki profiili alt. Vahetasime lõpuks kohalikku raha ka tasku. Vahetusprotsess oli keerukas protsess, kus tuvastati meie dokumendid, reisi eesmärk, majutuspaik, sissesõidu tembeldus ja samuti minu abielu staatus. Kontoris oli väga korralikud julgeoleku abinõud. Õhtuti, enne õhtusööki, tundus hea olevat mõõdukas jooksuots teha. Uni murdis õigel ajal selle tulemusel maha.

Aitab meenutustest. Neljapäevane segavõistlus magusa võiduga Venemaa üle andis hea fooni. Pärast seda tegi Hendrik väikese trenni ja läksime taastuma. Hiljem saime teada ka teiste individuaalsed saavutused, kus Robin Jäätma murdis end 5 kohale. Kahju ümberlaskmisest, kus Robin eksis. Koht siiski meie parim MM raames.

Reede. Varakult üles, sööma ja bussisõit platsile. Eelmisel õhtul ilmusid kvalifikatsiooniturniiri tabelid välja ning oli teada, et Hendrikule sai 8. koha asetuse. Kõrge positsioon andis kaks esimest ringi vabaks. Hendrik veel imestas, et tulime vara kohale ja võistlemiseks jäi ligi 2,5 h aega. Bussid tõid kõik võistlejad korraga hommikul kohale. Andsin mõtte, et lugegu tunnikene raamatut. Ilm oli sellel hetkel väga hea, tuuleolud ideaalilähedased. Veel andsin ideeks jälgida peale raamatulugemist, mis Korea laskjad teevad, kes võistlema koos temaga asuvad. Olime Korea võistkonna lähedal. 1,5 h enne duelli alustasid nemad ja meie soojendusvõimlemist. Seejärel 20 minutit mati eest laskmist ning seejärel kogunesime eraldi tsooni distantsi laskma. Märkasin seal istet võttes, et kenake seltskond on kokku saanud. Ümberringi Aasia viburiigid, paar USA laskjat ja meie. Rekordiline eelring viis kokku hoopis teistsuguse seltskonnaga, kui harjumuspärane. Euroopa laskjad alustasid pea kõik 1/48 ja 1/24 ringist, Korea, Jaapan, Hiina, Taipei, USA 1/16 ringist. Osad nende noored tegid soojenduseks omavahelisi duelle. Ja siis saabus… tuul.

Mis juhtus edasi, paraku hetkel kirja panna ei jõua. Meie lend tagasi Euroopa suunas algab peagi. meistJuba jalgupidi Euroopa pinnal saab kirja: Mis juhtus reedel edasi? Kuhu me veel jõudsime? Kas nägime veel midagi erakordset? Sellest järgmistes kirjatükkides!

Please follow and like us:

Argentiina reisikiri nr 1

Eesti noortekoondise ridades osalenud sportvibu kadett Hendrik Õuna ja tema treener Jaanus Grossi Argentiina noorte MM võistluste muljed ja kokkuvõte.

2017. aasta pika välihooaja lõpetasime kõige suurema ja võimsama noortevõistlusega maailmas – noorte MM’iga vibulaskmises. Võistlusel osales ligi 500 sportlast erinevates vanuse- ja vibuklassides. Eesti koondis oli väljas 7 sportlasega. Olgu kõik mainitud: Karl Kivilo (sportvibu juunior), Maris Tetsman (sportvibu juunior), Lisell Jäätma (plokkvibu juunior), Hendrik Õun (sportvibu kadett), Alexandra Põllumäe ja Triinu Lilienthal (sportvibu kadett), Meeri-Maritta Paas (plokkvibukadett ) ja Robin Jäätma (plokkvibu kadett). Sagittariuse kokkuvõttes keskendume Hendrikule.

Meie kohalesõit kestis kaks päeva. Nagu ikka ei saa laia maailma ilma Lufthansa ja Saksamaata. Münchenis tegime  linnaekskursiooni – parasjagu oli sakslastel toimumas Oktoberfest. Kõikjal käisid baierlased oma nahkpükstes ja sulgkaabudes ringi. Vahva meeleolu nakatas ka meid. Lennujaam on linnaga hästi ühendatud, seega kui lennujaamas järgmise lennu ooteaeg on 5-6 tundi, tasub linnasõit kindlasti ette võtta.

Lend läks edasi Frankfurti ja sealt saime koos Korea ja Saksamaa koondisega suunduda Buenos Airese lennule. Meile oli see esmakordne kogemus ülipikk lennureis läbi teha. Buenos Aireses oli vastas korraldajate buss. Reis Rosariosse kestis veel 4 tundi lisaks. Kehad olid sõitmisest ja istumisest tuimad. Kui lõpuks hotelli voodis lõunauinakut tegin, oli keha ülimalt tänulik lõpuks saabunud rahu üle.

Aklimatiseerumine peale pikka sõitu on väga vajalik. Ülejäänud Eesti noortekoondis oli saabunud varem ning juba treenimas. Meie esimene trenn toimus laupäeval, 3 päeva enne kvalifikatsiooni. Võtsime rahulikult ning lasime kehal taastuda. Seda enam oli ootamatu, mis juhtus pühapäeva öösel. Raju ja äike sõitis võistlusplatsist nii üle, et korraldajatele võis kaasa tunda. Väljak oli puruks, telgid laiali. Seega kuulutati pühapäev treeningvabaks. Läksime Hendrikuga jooksma.

Esmaspäeval kuulus kavva ametlik treening ja varustuse ettenäitamine. Ärevus juba veidi kasvas. MM võistlustel kohtub sportlane oma ala kõige tugevamatega. See pole enam lasteaia mäng vaid tõsine enesekontrolli proov. Keskendusime laskmisele. Seeriad andsid lootust, et vorm on õige ajastusega. Kui vaid vaim ei murduks ja sportlane vankumatult oma tegevusele keskenduks. Läksime Hendrikuga pärast kergele jooksule.

Esimene võistluspäev. Meile soodne, pealelõunat oli tuult vähem. Juunioride esitus hommikul polnud päris lootusrikas. Anname endast kõik, mis leiab. Esimene pool. Inspireerusin oma lemmikumuusikast ja püüdsin oma flowseisundist ka sportlast nakatada. Veidi rabe, polnud sellist eneseusku, kui prooviseeriates. Oma sai tehtud, 55-52 silmased seeriad. Vaheajal rääkisime muusikast. Mainisin Hendrikule, mida ma Spotifyst kuulan. Tundus, et veidi pinge langes ja läksime uuesti tulejoonele. See, mis järgnes on iga treeneri unistus. Esimese lasuga saime soorituslikult hoo sisse ja enam tagasi ei hoidnud. Tõeline flowseisund nii treeneril, kui sportlasel – 58, 57, 57, 60, 56, 56. Nii hästi pole kunagi varem Eesti sportvibu kadett järjest lasknud ja seda teha MM’il, parim asi, mis sai juhtuda. Vorm oli hea ja lõpuks sai Hendrik ennast tõeliselt realiseerida. Saime tõsta ennast lausa 15 positsioonile! Ning ka segavõistkonna osas jõudsime 16 parima sekka! Triinu tegi neidude poolel ka hea esituse. Tublid noored!

Uus jutujupp juba homme.

Please follow and like us: