Rubriigiarhiiv: Uudised

Rekordisadu

2014. aasta Eesti Maastikuvibuliidu poolt korraldatud võistlustel ja IFAA egiidi all toimunud rahvusvahelistel võistlustel uuendasid eestlased rekordeid 28 korral. Sagittariuse laskjad uuendasid neist pooled. Pildid Mike, Jaanus ja Annabel mulluseid rekordisertifikaate vastu võtmas – pild Kadi albumist.

2014_rekord

31.12.2014 seisuga kehtivad eesti rekordid, mis on Sagittariuse laskjate nimel.

laskja klass võistlus punktid kuupäev
Jaanus Gross AMFS R 20Y 298 15.03.2014
Liisi Tammar CFFS R field 463 4.10.2014
Kevin Marcus Aedla CMBB R field 418 4.10.2014
Kevin Marcus Aedla hunter 325 1.05.2014
Teodora Touart JFBB R field 195 4.10.2014
hunter 177 20.07.2014
animal 260 18.07.2014
Annabel Olgo JFFS R field 421 4.10.2014
Raimond Russi JMBB R hunter 62 6.07.2014
animal 204 4.07.2014
Alan Heidmets  JMBB R 20 Y 255 27.10.2014
Mike Gross JMFS R 20 Y 284 15.02.2014
Peeter Adler VMLB Field 248 19.07.2014
20 Y 226 25.01.2014

Sellega pole rekordite uuendamine lõppenud – 14.02.2015 lasi Margus Teng AMFSR uue eesti rekordi flindi harjutuses, punktisummaks 269 maksimaalsest 280 punktist. Samal Võistlusel lasi Anne Sein CFFSR uueks lasteklassi flindi rekordiks 202 silma. Tulemused siin

2015_kk2

20.-22.02 Lätis Jaunpilsis toimunud Baltic Openil lasid uued eesti rekordid Teodora Touart JFBBR ja Anne Sein CFSSR, mõlemad flindis. Uued kehtivad numbrid on 193 ja 209 silma. Lisaks uuendas Teodora JFBBR klassi 20 Y reordi 216 silmale. Tulemused siin.

 

Nooled ja nooletupp

Ingrid Tamm ›  Tallinna Prantsuse Lüütseum, 2014 › Juhendaja Anu Uusmaa, kuraator Marju Tooming

Loovtöö – vibu nooled ja nooletupp

Sisukord

    1. Sissejuhatus
      1. Ettevalmistused
      2. Teema valik
      3. Materjali valik ja hankimine
    2. Valmistamine
      1. Noolte valmistamine
      2. Nooletupe valmistamine
    3. Kokkuvõte
    4. Kasutatud kirjandus
    5. Lisad
      1. Lisa 1 Pildid noolte tegemiselt
      2. Lisa 2 Pildid nooletupe tegemisest

Sissejuhatus

Valmistasin oma loovtööks 6 ajaloolise vibu noolt ning nende hoidmiseks vildist seljale käiva nooletupe. Sellisete mähitud sulgedega noolte kasutamine on teada üle Euraasia kontinendi, peamiselt kasutati neid sõjapidamises kuni tulirelvade leiutamiseni. Jahiks mõeldud noolte suled vaid liimiti noolepulga külge. Võtsin eeskujuks Inglismaal ja Briti saartel kasutusel olnud nooled, mida lasti kuni 100 kg väljatõmbega pikkvibudega. Nooletupe eeskujuks olid praegugi kastutatavad seljatuped.

Ajalooline hauapanuse leid Mongooliast.
Taaskehastaja poolt tehtud replika.

Ettevalmistused

Teema valik

Loovtöö jaoks teemat valides mõtlesin esmajärjekorras enda huvialadele. Pärast mõningast kaalumist jäid sõelale kaks võimalikku teemat, millega oma loovtööd siduda: vibulaskmine ning arhitektuur. Vibulaskmisega olen tegelenud juba kolm aastat ning arhitektuur hakkas mind huvitama natuke vähem kui aasta tagasi. Lõpuks valisin siiski vibulaskmise, sest olen sellega kauem tegelenud ning treeneri abiga leidsin ka sobiva teema loovtöö jaoks. Minu treener Anu Uusma pakkus välja võimaluse teha ise ajaloolisi nooli, mis tundus huvitav ning loovtööks sobilik. Temaga koos treenime Harjumaa suurimas vibuklubi Sagittarius.

Alustasin vibulaskmisega tegelemist 2011. aasta sügisel, kui läksin esmakordselt Sagittariuse vibuklubi treeningule. See aga ei olnud minu esimene kord vibulaskmisega kokku puutuda. Olin käinud paar korda varasematel aastatel Kajamaa vibutiirus perega aja veetmiseks pikkvibu laskmas. Vibulaskmine hakkas mulle kohe meeldima ja siiamaani meeldib see mulle väga. Lasen ikka veel klubi Sagittariuse eest ja olen vahepeal käinud paljudel võistlustel, saanud 2012. aasta Eesti maastikulaskmise meistrivõistlustel JFFSR kategoorias esimese koha ning osalenud nii Eesti kui ka Euroopa meistrivõistlustel.

Materjali valik ja hankimine

Kui oli teada, et valmistan nooli, mõtlesime alguses treeneriga, et teeme nende juurde veel nooletupe, käekaitsme ning näpulapid. See idee muutus, sest kõigi nende tegemine oleks võtnud liialt kaua aega ning raha. Seega otsustasime teha kuus noolt ning nooletupe.

Noolte tegemiseks oli vaja soetada noolepulgad, suled, puuvillast niiti (musta), pisut nahka, liimi sulgede jaoks ning nooleotsad. Suled tellisime Hollandist vibuvarustuse müüjalt JVD.

Noolepulgad, mida kasutasin on seedripuust. Seedril on niinimetatud „positiivne mälu“ ja neid on võimalik sirgendada. Samuti on seeder elastne, mis annab noolele vastupidavuse. Noolte valmistamiseks kasutatakse ka mändi, aga männipuit läheb pärast niiskuse saamist tagasi algsesse asendisse, kui see on olnud kõver, siis enam sirgendada ei saa. Kuusest tehtud nooled on väga haprad, märgist mööda lastes lähevad kergesti katki. Ajalooliselt on noolte valmistamiseks kasutatud ka sarapuud ja villast lodjapuud, lõunapoolsetel aladel bambust. Noolte eelarve: noolepulk 3 €, suled 3 tk 3 €, metallist ots 0,90 €.

Leedu tootja Sterele eeskujuks võetud nooletupp.

Nooletupe materjaliks oleks pidanud algselt valima naha. Nahast nooletupe tegemine on aga üsna kulukas – taimparknaha hind on 45-60 €/m². Püsimaks enam-vähem mõistlikus eelarves valisime materjaliks vildi. Vilt on käepärane ning samuti ajalooliselt korrektne materjal. Valisime pruuni vildi, sest pruuni värvi võis olla ka keskajal valmistatud lambavillast vilt. 42×60 cm vildilehti ostsin 2 tk Hobipunktist. Ühe vildilehe hind on 2,50 €, kokku kulu vildile 5 €, rihmale 4 €. Kokkuvõttes sain 60 € kulutuse asemel hakkama 14 €. Ühest vildist sai tupe põhiosa, teisest lõikasin 11 cm diameetriga põhja. Rihmaks ostsin laia vöö. See kinnitub ühelt poolt nooletupe seljapoolsele osale ja teise otsaga põhja külge. Nooletupe kokku õmblemiseks ning tikandi tegemiseks kasutasin kuldset värvi kevlarit. Kevlari sain vanadest Georg Puulinna varudest, kes tegi sellest kunagi Tallinan Dünamo abitreenerina vibunööre. Nöörimaterjalina on kevlar võrreldes kaasaegsete düneema (dynema) ja dakroniga (dacron) kordades kehvem, katkeb ootamatult. Nooletupe õmbemiseks sobib seevastu hästi.

Valmistamine

Noolte ja nooletupe valmistamises aitas mind suuresti juhendaja. Mul endal ei olnud mitte mingit varasemat kogemust nooletegemises.

Noolte valmistamine

Esimesena tegin valmis nooled. Alustasin kuue sirgeima noolepulga välja valimisega, nendest nooli tegema hakkasingi. Esiteks tuli saagida iga noole otsa kolme rauasae lehe laiune ja ühe saelehe sügavune sirge lõhe, millest hiljem sai noki. Pärast eelmainitu saagimist, lõikasin kuus väikest viisnurkset naha tükikest, mille liimisin nokide põhjade külge. Siis lihvisin nokide otsad ümaramaks ning põhjadele nahatüki ülale ümarama koha, kuhu vibunöör laskmisel kinnitub. Seejärel tegin nooltele mustast niidist sentimeetri pikkused mähised mis algasid kahe senitmeetri kauguselt noolte otstest ning liikusid ülesse, lõppedes, kui olid jõudnud veidi üle nahatükikese alguse noki põhjas. Seejärel liimisin külge suled ja tegin mähised nendegi ümber.

Noole osad

Mähised tegime noolte külge, sest saja aastase sõja ajal tehti sõja pidamise jaoks mõeldud nooli vaid mähkides. Sellel ajal kasutatavad liimid kuivasid lihtsalt nii kaua, et sõjas oleks liimitud noolte kasutamine puhas ajaraisk. Tänapäeval on mähised peamiselt selleks, et eristada pikkvibu ning ajaloolise vibu laskjat.

Eelviimase asjana noolte juures lihvisin need juhendaja abiga ühepikkusteks ning kinnitasin nooleotsad. Viimaks lakkisin mähised läbipaistva lakiga üle. Sellega olid nooled valmis.

Nooletupe valmistamine

Nooletupe valmistasin pruunist vildist. Kõigepealt lõikasin lõike järgi vildist välja põhja ja külje tükid. Kinnitasin need nööpnõeltega üksteise külge ning õmblesin kevlariga kokku.  Lõpuks kinnitasin nahast rihma nooletupe külge, et seda oleks võimalik seljal kanda.

Nooletupe joonis

Kokkuvõte

Nooled tulid välja kenad ja korralikud. Kujutasin neid küll alguses teistsugusena ette, kuid see oli seepärast, et ma ei teadnud kuidas mähised välja näevad. Olen ise oma tööga väga rahul, noolte valmistamiseks kulus küll üsna palju aega, kuid see oli huvitav ning uusi oskusi andev kogemus. Noolte tegemisel olid raskeimad osad noole otsa noki saagimine ning mähiste tegemine – nokide saagimine, kuna see on füüsiliselt raske töö ning mähiste tegemine, sest see on täppistöö.

Nooletupe tegemine õnnestus minu hinnangul hästi. Väikesed ebaühtlused tulid õmblemises sisse, aga üldiselt näeb ka nooletupp minu arust väga kena välja. Kõige raskem oli nooletupe juures põhi küljetüki külge ning küljetükk külje pealt kokku õmmelda, sest pidi tegema palju väikseid pisteid kinnises kohas.

Õppisin kui raske on nooli tegelikult ise teha, enne seda poleks kunagi arvanud et see nii palju vaeva ja aega nõuab. Õppisin ka vibu ja noolte ajaloo kohta, selle töö jaoks materjali otsides lugesin läbi palju artikleid ja veebilehti, kust sain teada kui suur tähtsus oli vibulaskmisel näiteks keskaegses sõjapidamises.

Valmis nooled

Kasutatud kirjandus

  • Wagner. John. A. 2006 Encyclopedia of the Hundred Years War Greenwood Press
  • Arrow 2013 http://en.wikipedia.org/wiki/Arrow (13. jaanuar 2014) English longbow 2014 http://en.wikipedia.org/wiki/English_longbow#The_arrow (13. jaanuar 2014)
  • Hundred Years War: English Longbow Kennedy Hickman http://militaryhistory.about.com/od/smallarms/p/englongbow.htm (13. jaanuar 2014)

Lisad

Lisa 1. Pildid noolte tegemiselt

Noolepulkade otste ära saagimine

 

 

 

Noolepulkade sirguse kontrollimine

 

 

 

Noki jaoks noolepuga otsa lõhe saagimine

 

 

 

 

 

Noki lihvimine

Lisa 2. Pildid nooletupe tegemiselt

Nooletupe tükkide väljalõikamine
Nooletupe tükkide üksteise külge õmblemine

Sagittarius MTÜ eetikakoodeks

MTÜ Sagittarius juhatus kinnitab, et järgib alltoodud vabaühenduste tegevuse eetilisi põhimõtteid. MTÜ Sagittarius väärtustab ausust, võrdsust, väärikust, avatust, solidaarsust, koostöömeelsust, mitmekesisust ja usaldusväärsust ning tegutsevad nendest väärtustest lähtudes. MTÜ Sagittariuse koostöö teiste organisatsioonidega põhineb heatahtlikul partnerlusel, vastastikusel lugupidamisel ja tunnustamisel. MTÜ Sagittariuse kohus on anda oma panus turvalise, tasakaalustatud ja hooliva ühiskonna kujundamisse. Oma igapäevases tegevuses lähtub MTÜ Sagittarius kehtivatest seadustest ja teistest õigusaktidest. Eetikakoodeks sätestab vabaühenduste väärika tegutsemise põhimõtted, mille järgimine tõstab ühenduste ja mittetulundussektori usaldusväärsust ühiskonnas.

VABAÜHENDUSTE TEGEVUSE EETILISED PÕHIMÕTTED

Vastu võetud Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua Suurkogul 7. aprillil 2002. aastal Tartus

Demokraatlik juhtimine ja toimimine

  1. Vabaühendusel on selge ja arusaadav missioon. Vabaühendus järgib oma missiooni täitmisel põhikirja, sisemisi dokumente ja organisatsiooni toimimisstandardeid.
  2. Vabaühendus väljendab ja esindab inimeste erinevaid huvisid ja vajadusi. Vabaühendus kaasab inimesi rahvahariduse, osalusdemokraatia, eestkoste ja muude vormide kaudu kodanikuühiskonna edendamisse.
  3. Vabaühendus kui ühiskonnaliikmete vabatahtlik ühendus väärtustab oma liikmeid, kindlustab ühenduse demokraatliku juhtimise, hoiab ühenduse juhtivkogud ja töötajad vastutavana, reageerib nende väärtegudele.
  4. Vabaühendus peab inimeste kaasamist ja vabatahtlikku tööd kodanikuühiskonna alustalaks, väärtustab kodanikke ja nende vabatahtlikku tööd.
  5.  Vabaühendus püüdleb järjekindlalt oskusliku tegutsemise, professionaalsuse ja täiuslikkuse poole, et saavutada parimaid töötulemusi.
  6.  Vabaühendus, saades vahendid oma tegevuseks peamiselt toetajatelt ja annetajatelt, kasutab saadud vahendeid otstarbekalt ja sihipäraselt.

    Kodanikujulgus ja hoolivus

  7. Vabaühendus ilmutab kodanikujulgust võitluses ühiskonnas esineva ebaõigluse vastu.
  8. Vabaühendus, nähes seadustes ja teistes õigusaktides ning nende rakendamises ebapädevust ja ebaõiglust, teeb tööd nende muutmiseks.
  9.  Vabaühendus ei kasuta ega propageeri vägivalda oma seisukohtade väljendamiseks, eesmärkide ja avalikkuse tähelepanu saavutamiseks.

    Vahendite ja vara heaperemehelik ning säästlik kasutamine

  10. Vabaühendus kasutab loodus-, inim- ja vaimuvara ning ainelisi ja varalisi vahendeid heaperemehelikult ning säästlikult, arvestades tänaste ja tulevaste põlvede vajadustega.
  11. Vabaühendus lähtub nii taotleja kui toetajana headest rahastamistavadest, eelarvete põhjendatusest ja läbipaistvusest ning hoidub topeltrahastamisest.

    Vastutus ja aruandmiskohustus

  12. Vabaühendus annab oma tegevusest aru ning vastutab asutajate, liikmete, toetajate, annetajate ja avalikkuse ees.
  13. Vabaühendus peab oluliseks aruandevalmidust, mille tagab oskusjuhtimine, sisemine aruandlus ja juhindumine heast raamatupidamistavast.
  14. Vabaühendus avalikustab oma tegevuse sisulise ja rahalise aruande vähemalt kord aastas.

    Avatus ja läbipaistvus

  15. Informatsioon vabaühenduse missiooni, liikmeskonna, tegevuse ja rahastamise kohta peab olema avalik ja arusaadav
  16. Vabaühendus suhtleb avatult ja otsekoheselt oma nime all ega tegutse anonüümselt.
  17. Vabaühendus on avatud uutele ideedele ja erinevatele seisukohtadele ning koostööle ühiste eesmärkide saavutamiseks.
    Sõltumatus ja huvide konflikti vältimine
  18. Vabaühendus on oma eesmärgiseadmistes, otsustes ja tegevuses sõltumatu ning hoidub sattumast erakonna, avaliku institutsiooni või äriühingu kontrolli alla, millega ta kaotab oma sõltumatuse ja avalikes huvides tegutsemise võime.
  19. Vabaühendus ja seal tegutsevad isikud hoiduvad sattumast huvide konflikti. Huvide konflikti ilmnemisel võtab ühendus tarvitusele vajalikud abinõud selle lõpetamiseks.

    Sõnapidamine ja ideede autorluse tunnustamine

  20. Vabaühendus peab kinni nii kirjalikest lepingutest kui suulistest kokkulepetest
  21. Vabaühendus austab teiste ühenduste ideede ja projektide autorlust.

    Sallivus

  22. Vabaühendus tunnustab mõtteviiside erinevust, ühenduste ja nende eesmärkide mitmekesisust.
  23. Vabaühendus ei halvusta ega laima teisi ühendusi, nende seisukohti ja neis tegutsevaid isikuid.

Kinnitatud MTÜ Sagittarius juhatuse koosolekul 23.10.2014.

WA 3D euroopa meistrivõistlused Tallinnas

Juba kahe nädala pärast toimuvad Pirital esmakordselt Eestis World Archery tiitlivõistlused – Euroopa meistrivõistlused 3D laskmises.

Sagittariuse laskjaist kvalifitseerus lõppvõistlusele 4 laskjat – Anneli Kass naiste pikkvibu klassis, Anu Uusmaa ja Regiina Kudritskaja naiste lihtvibu ja Anti Roots meeste vaistuvibu klassis.

Tegemist on esmakorselt World Archery egiidi all toimuva tiitlivõistlusega Eestis. Võistlusformaadiks on kolmemõõtmeliste loomakujude laskmine vibujahti simuleerivas formaadis erinevatel distantsidel erineva profiiliga maastikul. Võrreldes tavapärase olümpialaskmisega tuleb maastikul arvestada ka looduses esinevaid faktoreid. Kvalifikatsioonid toimuvad 17.-18.09 Lükati metsas, ellimineerimisring ja finaalid 19.-20.09 Veleodroomil ja selle ümbruses.

Kutsume uusi laskjaid Sauele vibutrenni

Alates 08.09.2014 algavad uuesti vibutreeningud sisesaalis Saue Gümnaasiumi maneezis.

Seoses mõnede vabanenud kohtadega saame võtta vastu uusi algajaid laskjaid. Noortele on sobivaks vanuseks alustamiseks 9-12 aastat.

Saue gruppi soovime kokku võtta vastu 6 uut noort (kohtade arv on piiratud!) ning täiskasvanute poolel on vaba ruumi rohkem, siin piiranguid pole.

Treeningajad:

Algajatele on plaanis teha kaks aega – E ja N, 16:15 – 17:45

Täiskasvanutele on võimalik välja panna kaks aega järgnevalt: E ja K, 18:30 – 20:30

Edasijõudnud noortel on kokku kolm trenniaega: E, K ja N – 16:15 – 18:30, suuremad noored saavad osaleda kokkuleppel ka täiskasvanute trennis.

Saue maneezis saame lasta kuni 30m distantse!

Treener: Jaanus Gross, jaanus@zentop.ee, 5274748

Trennitasud: 25€/kuu noored; 30-40€ täiskasvanud/kuu, liitumine klubiga 25€. Alustamisel kuni 4 kuud on varustus klubi poolt.

WP_20140104_003

 

Suvised noorte-eestikad 2014 Abjas, Sagittariuse noorte tegemistest

28.06 – suvine noorte Eesti MV vibuspordis. Võistluste seekordseks toimumispaigaks oli Abja kooli staadion. Ilm oli perfektne. Meie klubi noortel seljataga 3-päevane treeninglaager Maerus, Järve talus. Õnneks olid kõik tublid kohe peale laagrit kaugele Lõuna-Eestisse kohale sõitma, sest tiitlivõistlust oodati.
Tulemused. Kokkuvõtvalt: oli hea päev Sagittariusele. 80% meie noortest tegi oma isikliku rekordi. Mõned skoorid olid päris muljetavaldavad. Kokku 3 esikohta: Pearu kindel võit juunioride, Jan-Eriku meistritiitel noorte poiste ja Karl Oskari võit tidetid poiste vanuseklassides. Hõbemedalid: Margo Kaspar tidetid poisid ja Anne tidetid tüdrukud vanuseklassis. Pronksine autasu: Mike kadetid poisid, Hendrik noored poisid ja Kert tidetid poisid vanuseklassides. Seega kokku: 8 medalivõitjat.
Eraldi pean välja tooma tidetid poiste poolel toimunu. Osalejaid vanuseklassis kokku 17, neist 5 Sagittariuse poisid. Robin oli küll järjekordsel 5. kohal, kuid lasi tegelikult oma parima soorituse tasemel ja tavaliselt jätkuks sellisest tulemusest võitmiseks. Esikolmikusse ennast välja võidelnud Sagittariuse poisid tegid oma isiklikud rekordi. Karl Oskar kokku 704 silma ehk stabiilsed mõlemad pooled! 704 silma oleks taganud kindla võidu ka samavanuste poiste plokkvibu klassis. Margo Kaspar laskis 351 teisel poolel ehk ka üle 700 silma graafikus. Kert tegi teisel poolel 345 silma ehk supersooritus kõigilt. Seekordne võistlus peaks olema läbi aegade kõrgeima esikolmiku sooritusega.
4 koha lasi välja oma uue isikliku rekordiga 60m pealt Kristopher Kastehein (kadetid noormehed). Annabel Olgo’lt ka uus isiklik (kadetid neiud). Samas on teiste neidude tase ka tõusnud, esikolmik jäi Annabelil seekord kättesaamatuks, koht 5. Tublid olid ka teised noored, sest  ka nemad lasid valdavalt oma isiklikud rekordid.
WP_20140628_003
 WP_20140628_004
 WP_20140628_007  WP_20140628_009

Tulemused exelina siin: ENMV 2014 – lõplik