Category Archives: Uudised

Siniste lohede legendi sünd

Meie klubi nimeks on Sagittarius. Sagittarius on ladinakeelne nimetus tähtkujule, mis eesti keeles on tuntud amburina. 2006 aastal loodud vibuklubi nimevalikul kaalusime mitmeid ja jäime tähtkuju ladinakeelse nimetuse juurde. Millalgi 2008 aasta paiku uuendasime klubi logo ja inspireeratsiooni pakkus siniste tuleleekide visuaal. Mõni aasta hiljem uuris treener Jaanus idamaade mütoloogilisi kujundeid ning silma hakkas järgmine asjaolu: sama tähtkuju Hiina astroloogias sümboliseerib asuursinine draakon. See tegelane on ilmestanud ka Hiina viimase keisridünastia lippu ning on olnud kaitsesümboliks Jaapani kultuurikoos, samuti ilutseb see tuhandete taoistlike templite väravatel.

Kus on klubi logo kõige paremini nähtav? Ikka klubisärkidel! Vaatanud meie klubi särkidele uuesti otsa, siis polnud kahtlust – antud tegelane on ilmunud alateadlikult meie esindussärkidele kohe algusest peale. Uutel särkidel ilutseb sinine lohe juba märksa realistlikumalt, lohe (draakon) sümboliseerib tarkust ja julgus. Mida vibulaskmises on vaja?

Meie treeningute ja võistluste sisemiseks väärtuseks sobib meie loheteema hästi. Sinised lohed on siinmail nüüd sündinud ja kasvavad aasta-aastalt. Me kogume vibulaskmises vajalikke tarkusteri ja julgeme neile elu sisse puhuda!

Logo lugu

Inimestena vajame narratiivi või lugu, millega end siduda, milles end ära tunda. Kui Sagittarius 2006. aasta novembris esimesele treeningule huvilised kokku kutsus, ei olnud veel kellelegi teada, milliseks üheskoos alustatud rada kujuneb. Esimesed seitse aastat kulusid enese ja oma koha määratlemiseks Eesti vibu- ja spordimaastikul. 

Esimene logo sai oma kujunduses tõuke Nike swooshilt. Heaks ei saanud tulemust pidada, ent oli olemas märk ja värvid, mille taha koonduda. 

Aastast 2009 tuli kasutusele sama logo uuendatum versioon, kus sinisele noolele sai lisatud tribali leegid.

Sellist logo kasutasime kuni 2014. aastani. Läheneva kümnenda tegevusaasta lähenemisega tundus hea mõte võtta ette radikaalsem logouuendus ja sellest ajast on kasutusel äkilisem logo, mille kõrvale tekkis ka signatuurne ikoon.

 

Siit algabki lugu, mida logo pildipoolele lisaks jutustada. Nii, nagu klubi veavad kaks treenerit, nii on ka pildile toeks sõna. Loe märki toetavat legendi siit.

Argentiina reisikiri nr 5

Iguazu retk peale võistlusi, preemiareis endale peale suurt võistlust. 17.10.2017, Keila

Argentiina noorte MM’i sõitu planeerides jäi koheselt peale mõte pärast võistluspäevi jääda veel mõneks päevaks kohapeale ringi vaatama. Samas jätsin lahtiseks, mida täpsemalt vaatama läheme. Reede õhtul (06.10) vaatasin lennupileteid eri suundadesse. Sihtmärkideks olid rahvuspargid (nagu laskja jutt juba :)). Google otsing soovitas Iguazu loodusparki, mis asub Argentiina kirdenurgas Paraguai ja Barasiilia vahel. 15 minuti pärast olid lennupiletid ostetud ja sealne majutus broneeritud. Reisiks Iguazu piirkonda võtsime kolm päeva.

Laupäeval, 07.10, käisime teiste koondislastega veel plokivõistkondade finaale vaatamas ning sellega meie võistlusprogramm lõppes. Soovisime teistele kaasmaalastele head kojusõitu või Mehhikosse suundumist ja pakkisime asjad. Iguazu reisile võtsime kaasa ainult seljakotid, vibuvarustuse olid Rosario hotelli töötajad nõus vahepealseks ajaks lahkelt enda juurde hoiule võtma.

Iguazu võttis meid vastu soojuse ning suure niiskusega – sattusime sinna vihmaperioodi ajal. Loodus kõik kevadiselt  õitsemas. Esimese päeva otsustasin veeta linnas, mis asub kolme suure riigi piiripunktis. Looduslikult asub see kahe suure jõe ühinemisnurgas, kus iga riigi kaldal asuvad ka piiripunktide postid ja platvormid ilusa ja võimsa loodusliku vaatemängu jälgimiseks. 

Järgmine päeva oli looduspargi külastuse kord. Takso on seal peamine liiklusvahend, hinnad seejuures üsna soodsad. Sõitsime majutuspaigast loodusparki, teel olid hoiatavad sildid erinevate metsloomadega, kes võivad vihmametsast ootamatult teele ilmuda. Ei olnud just kõige ohutumad elukad seal listis… Omaette teema on muidugi keel. Inglise keelt mõistavad väga vähesed, räägivad veelgi vähemad. Selles piirkonnas on palju indiaani päritolu inimesi. Nemad askeldavad üldse omas maailmas.

Eelmisel päeval mööda linna rännates märkasime palju kindlustatud elamuid. Slummid ning kehv prügimajandus torkasid silma. Tore aga oli näha, et loodusparki sisenedes need probleemid kadusid. Loodus on ikka võimas ja selle eksponeerimiseks on seal kõik päris hästi tehtud. Hommikul heidutas meid vihm (ikkagi vihmametsa ala) ja äike. Esimese atraktsioonina tuleb sõita kitsarööpmelisel raudteel lõpuni, kõige kaugema koseni – Diabloni. Koseni on raudtee peatusest vaja matkata ca 1,5 km. Matkal nägime rohkelt jõgesid ja kauneid vaateid. Külastajate lemmikuteks osutusid vöötoravad, kes suure kambaga mööda kitsast käetuge ronisid. Lõpuks jõudsime koseni. Tulla maailma teise otsa ja lisaks veel seal tulla lisaks reisiga pikk maa edasi ning olla lõpuks kohal. Diablo Throat. Viide pisukeseks näiteks siit

Mis seal rääkida. Ükski pilt ei anna seda edasi. Mürin, vibratsioon, udupilv kuristikust üles voogamas. Ning tohutu hulk vett kukkumas kuhugi. Mis vihm hommikul meid häiris? Täiesti mõttetu paanika. Märjaks sai seal hetkega. Vaatasime ja kuulasime seal oma tunni kindlasti.

Pärast seda vaatepilti ja kogemust möödus ülejäänud päev täis matkamist ning ülejäänud imeilusate koskede kaskaadide vaatlemist. Kahju, et lõpus mõned rajad suleti, kuna päev hakkas lõppema ning rahvuspargi valvurid juhatasid viisakalt külastajad väljapääsude suunas. Käimata jäi üks pikem rada, mis mõeldud just matkajatele. Samas neid treppe ja kuristikke, koskesid, vaateid oli palju. Ajusse kõike talletada ei suuda, see organ lihtsalt ei usu kõike nähtut.

Vihmametsa retke imelise päeva lõpp läks vihmasadu kuulates ja logeledes. Järgmisel päeval alustasime kojusõitu, mis oli pikk, aga ladus. Kõik lennud läksid plaanikohaselt. Isu lendamisest on nüüd mõneks ajaks täielikult täis. Lõpuks kodus. Kõige imelisem – saan vett otse kraanist juua.

Argentiina reisikiri nr 2

Põnev ja edukas kvalifikatsioon selja taga, tuli oodata kohe 1/48 ringi duelle. Hendriku vastaseks oli LAV kadett J. F. Wilsenach. Treenerina märkasin, et samasse sektorisse olid sattunud mingil seletamatul moel lausa kõik kolm LAV laskurit. See aga tähendas, et sama riigi treenereid ja esindajaid kogunes palju, mis omakorda lisab kindlust vastastele. Võrreldes kvalifikatsiooniga muutus ka tuul, mis kandis nooli paremale. Hendrik oli mures ning ebakindel. Lasud kandusid paremale ning kui J. F. Wilsenach osutas ootamatult head vastupanu, oligi häda käes. Meie sportlase seeriad ei olnud enam ligilähedalt need, mis kvalifikatsiooni laskmisest võiks eeldada. 4:6 kaotus oli päeva lõpus valus. Panime pea kogu energia kvalifikatsiooni ja esimese ringi jaoks jäi vajaka energiast, julgusest, kindlusest. Nõnda lõppes see päev. Ma läksin ja jooksin korraliku kiire 10 km. Hendrik õppis.

Segavõistkonna võistluse vahele jäi terve päev, mille kasutasime treenimiseks. Pealelõunane aeg jäi puhkamiseks. Me ei läinud Hendrikuga jooksma.

Saabus 05.10, neljapäev. Hendrikuga ajasime varakult ennast jalule. Juba kell 9:40 algas võistlus ning enne seda vähemalt tund aega pidime saama kasutada soojenduseks ja sisseelamiseks. Koos Triinuga läks Hendrik soojenduslaskmisele. Tehti ka paar seeriat treeningväljakul segavõistkonna rütmis. 1/8 ringis saime vastasteks Venemaa esinduse. Prooviseeriate ajal tõusis juba mõningane tuul. Seega olukord oli mänguline ning kes esimesena kindluse kätte saab, see kaalukausi enda kasuks kallutab. Esimene seeria. Venema esimesed kolm lasku: 10, 9, 8. Meie võistkonnal: 9, 8, 8. Neljanda noole lasime esmalt meie – 8. Siis Venemaa noormees vääratas ja sai 6. Seega SET süsteemis lastavas duellis seis 1:1. Teine seeria. Venemaa: 9, 7, 9. Meie laskurid: 8, 9, 8. Neljanda lasu said esimesena tehtud venelased: 9. Viigiseisuks oli vaja vähemalt 9. Hendrik surus noole 10 peale ja setivõit! Läksime juhtima 3:1. Kolmas seeria. Oi, mis nüüd juhtus. Venemaa naislaskurilt esimene lask otse 4 peale! Raul treenerina ja tulejuhina rahustas laskejoonel meie võistlejaid. Kuigi kergelt ei tule siin midagi. Tuul mängib ja närvid kõigil pingul. 10, 9, 8 on venelaste järgmised lasud. Meil väga kindlat sooritust polnud. 9, 7, 8 ja lõpuks ikkagi 9. Aga setivõit jällegi meie ning skooriga 5:1 on Eesti võistkond võitnud ja liikunud edasi 1/4 ringi.

Uskumatuna tundunud seis, et oleme 36 võistkonna seas liikunud 8 parima riigi sekka. Nüüd oli vastaseks järgmine suurriik – Jaapan. Elevus eelmisest võidust veel veres asusime järgmist duelli laskma. Tase on kõvem. Meie lasud: 10, 8, 10, 8. Jaapan vastas kohe kindlalt 10, 9, 9,10. Set Jaapanile ja meie 0:2 taga. Teine seeria. Meil rabe ja ebakindel: X, 7, 8, 6. Jaapan ikka kindel: 9, 9, 10, 9. Järgmine set Jaapanile, meie 0:4 taga. Kolmas seeria: 10, 9, 10, 10 meilt ja see on juba väga kõva sõna ka Jaapani jaoks. X, 10, 9, 8 neilt vastu ja seis 2:4 Jaapanile. Neljas seeria: 7, 7, 9, 9. Jaapan ikka omal tasemel 10, 9, 10, 8 ning seega duellivõit Jaapanile 6:2

Peale segavõistkonda pidi Triinu veel jätkama 1/24 individuaalset duelli. Meie otsustasime minna taastuma ja jõudu koguma reedeseks päevaks. Jooksuringid seekord minul pikema ringi, Hendrikul lühem.

Uus päev toob loole järje. 

Kuidas võitvad sportlased mõtlevad

Sõudmise olümpiapronksi Allar Raja ettekanne Kultuuriministeeriumi korraldatud rahvusvahelisel konverentsil „Treenerite roll ühiskonnas. Lisades väärtust inimeste ellu“ 14. juulil Tallinnas. Tõlgitud inglise keelest.

Tere kõigile – treeneritele, sportlastele ja spordisõpradele!

Minu nimi on Allar Raja ja mul paluti rääkida sellest, kuidas mõtlevad võitvad sportlased.

Järgnevalt räägin oma kogemuste põhjal ning keskendun mõnedele mõtetele, mis mul oma 20-aastase spordikarjääri jooksul tekkinud on.

Kõigepealt tuleb ära öelda, et kui oled võitev sportlane, aetakse sinu eest peaaegu kõik korda ja organiseeritakse ära. Sinul endal ei olegi vaja eriti millegi üle muretseda. Sulle tagatakse treeningute jaoks hea keskkond, vajalik varustus ja vajalikud inimesed. Ja kui sul ka on vaja midagi enamat, siis järelikult on sul põhjust seda küsida ja su tulemused annavad selleks õiguse. Nii et kõik paistab ideaalne – vähemalt siis, kui oled võitev sportlane.

Aga ma usun, et sportlase elus on enamat kui võitmine ja võitmise taga on veel midagi enamat – see miski, mida igaüks ihaldab ja edu eelduseks peab. Sa küsid endalt: kas sa oled rahul, kas sa oled õnnelik ja kas sa naudid protsessi? Kas sa kasvad inimesena, oled üha positiivsem, eetilisem ja moraalsem? Mina usun, et kui tahad oma töös midagi saavutada, pead olema hea, lugupidav ja avatud inimene – ükskõik, mis valdkonnas karjääri teed. Ja olulisim, mis aitab eesmärke saavutada, on head ja terved suhted oma lähimate meeskonnaliikmetega – nii isiklikus kui ka tööelus.

Need on põhilised küsimused, millele ma iga päev mõtlen. Kui olin noorem ja tahtsin olla parim, ei vaevanud ma end tulevikule mõtlemisega – pean silmas eetilisi ja moraalseid küsimusi. Olen tänulik, et mu perekond ja treenerid on minust minu hinnangul siiski üsna normaalse inimese kasvatanud :)

Võib öelda, et võitmine ei ole spordis peamine ja suurim eesmärk. Et olla edukas sportlane, tuleb arendada väärtusi ja oskusi, mis teevad sinust esmalt hea inimese. See vastutus lasub peamiselt vanematel ja hiljem treeneritel. Kui sportlase ja treeneri suhe on hea, siis on ka pärast edukat võistlust rohkem, mida tähistada. Lisaks saavad mõlemad – sportlane ja treener – läbi jagatud kogemuste koos kasvada ja uuele tasandile jõuda. See on sügavam kui lihtsalt võidud ja kaotused. On oluline, et sportlased kasvaksid inimestena ja toimiksid paremini ka meeskonnana, eriti noorsportlased.

Toon nende mõtete selgitamiseks paar näidet oma kogemustest.

Esiteks olen paaril viimasel aastal märganud olukordi, kus noorsooklassi sportlased (vanuses 18-23) sihivad maailma tipptulemusi ja on selleks endast kõik andnud, kuid hoolimata pingutusest jääb soovitud tulemus tulemata. Siis mõtleb noor sportlane, et võibolla on viga hoopis meeskonnas ning hakkab kõiges kahtlema. Ta paneb küsimärgi alla kogu treeningmetoodika, tehnikad, treeningrežiimi ja hakkab otsima midagi uut ja paremat – kahjuks omapäi, mitte meeskonnaga koos. Loomulikult leiab ta midagi, mida peab paremaks – rohi on kuskil mujal ju alati rohelisem. Järgneb lumepalliefekt. Ta tahab vahetada treenerit, tehnikat, metoodikat jne. Minu kogemuse järgi on need aga väga harvad juhused, kus noorsportlane suudab ise teha nii fundamentaalseid muutusi ilma oma treeneri või meeskonna toeta.

Sellisel ajahetkel on just oluline, et treener astuks esimese sammu ja tuleks noorsportlasele vastu rohkem kui poolele teele, et koos lahendada arusaamatused ning taastada usaldus ja avatus. Sest just seesama treener saab aidata otsida lahendusi ning olla sportlasele toeks kogu tema karjääri vältel. Hiljem saab just sellest treenerist inimene, keda sportlane kõige enam usaldab.

Ka mina olen selles olukorras olnud ning mul on väga hea meel, et minu esimene treener aitas mul sellest olukorrast aru saada ning näitas mulle, mis on kõige olulisem – suhted. Suhted meeskonnaliikmetega, suhted treeneritega, suhted toetajatega. Minu esimene treener tegi mulle selgeks, et ma olen oma lühikese sportlaskarjääri jooksul läbi teinud väga suure arengu ning et mul on olemas kõik, mida ma vajan selleks, et kasvada veelgi nii sportlase kui ka inimesena. Treener ütles mulle: „Ole kannatlik ja tee oma unistuse nimel tööd – see pole lihtne, kuid me usume sinusse!“ Tänu sellele jutuajamisele on meil väga lähedane side ning sellest ajast alates olen alati tundnud vabadust midagi kartmata arutada ja vaielda ükskõik millistel teemadel. See oli minu jaoks piisav, et paigale jääda ja ennast tõestada. Ma tundsin end turvaliselt, mistõttu sain võtta riske, mis aitasid mul tõsta oma sportlikku sooritust ning pühenduda sajaprotsendiliselt. Aga olümpiafinaalis läheb vaja veel natuke rohkem.

Ma tõesti väärtustan kõrgelt treenereid, kes suudavad välja teenida sportlase lugupidamise ja end autoriteedina kehtestada, olles samas avatud, nii et ka sportlane saab end avada. Ütleksin, et minu nägemuses on treeneri roll olla sportlase eeskuju või mentor.

Kui treener ja sportlane suudavad kriitilised hetked lahendada, tugevdab see nendevahelist sidet. Usun, et oleme kõik ühel meelel, et treeneri ja sportlase suhe mõjutab oluliselt sportlase sooritust. Treenerid peavad mõistma, et nende töö ei seisne üksnes sportlase füüsilises arendamises, vaid nad valmistavad oma noorsportlasi ette edukaks eluks.

Minu teine näide räägib sellest, miks suhted on kasvujärgus olevatele võitvatele sportlastele olulised ning see on seotud sellega, miks tuleb oma eesmärkide saavutamiseks olla avatud inimene, kes peab teistest lugu.

Isegi individuaalsportlast ümbritseb tema meeskond – sinna kuuluvad treener, füsioterapeut, sponsorid, arstid, perekond jt. Selleks, et olla enesekindel ja saavutada enam, peab vundament tugev olema. Nagu Maslow püramiid, kus põhivajadused peavad olema täidetud, et järgmistele astmetele liikuda. Usun, et need põhivajadused sportlase jaoks on suhted oma treeneri, tiimiliikmete ja tugigrupiga. Nad peavad olema usaldusväärsed, asjatundlikud ja toetavad kõigis olukordades – nii võites kui ka kaotades.

Üks näide, mis meenub, puudutab võistlusolukorda maailmameistrivõistluste finaalis. Meie – kõik neljapaadi liikmed – olime murdumise äärel. Olime väsinud ning tundus, et meil ei ole enam mitte midagi anda. Me eksisime. Medalivõiduks läks vaja ainult ühte lauset meie meeskonnaliikmelt. See lause oli: „Venelased kukuvad.“ J See oli kõigest üks lause, mille meeskonnakaaslane kuuldavale tõi, aga kogu meeskond mõistis koheselt selle tähendust, konteksti ja allikat. Me tundsime oma meeskonnakaaslast, kes selle lause ütles, ja teadsime kohe, mida see tähendas – et me peame kuidagi leidma veel jõudu, andma 110% ja meil on võimalus võita MM-i medal. Seda poleks juhtunud, kui me poleks oma meeskonnakaaslast tõsiselt võtnud või kui me poleks teadnud selle väärtust, et see sõnum tuli just temalt. Me tundsime oma meeskonnakaaslast niivõrd põhjalikult ja see aitas meil võita medali.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et tegelen jätkuvalt sõudmisega ja naudin seda rohkem kui kunagi varem. Mulle meeldib ja mind motiveerib see, kui treeneril ja meeskonnaliikmetel on ühine soov saada üha paremaks igas aspektis ning nad on avatud teiste sportlastega koos kasvamisele. Hoolimata tõsiasjast, et oleme sõudmises peaaegu kõik võimaliku juba saavutanud, näen ma, et meil on endast veel anda, et jõuda veel suuremate eesmärkideni sportlasena ning saada inimesena veelgi paremaks.

Lähtetekst siin.

Hea juhtimise tava spordiorganisatsioonis

Sagittarius on liitunud spordiorganisatsiooni juhtimise hea tavaga. 

Spordikorraldus Eestis on rajatud riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste ning spordiorganisatsioonide ühistele eesmärkidele, koostööle ja tegevusrollide jaotusele. Spordiorganisatsioonid on avalikule sektorile vastutustundlikud partnerid ja täidavad Eesti Vabariigis kehtivaid konventsioone, seadusi ning teisi
õigusakte. Spordiorganisatsioonide tegevuse põhiprintsiibid on ausus, avatus, õiglus ja usaldusväärsus.

1. Spordiorganisatsiooni visioon, missioon ja strateegiline arengukava
1.1 Spordiorganisatsiooni visioonina on selgelt sõnastatud suundanäitavad strateegilised püüdlused ja kavatsused. Missioon kajastab peamist, mida spordiorganisatsioon soovib korda
saata ning väärtusi, mille toel seda tehakse. Strateegiline arengukava on koostatud vähemalt nelja-aastaseks perioodiks, see põhineb visioonil ja missioonil ning seda ajakohastatakse
regulaarselt.
1.2 Visiooni ja missiooni sõnastusettepanek ning strateegiline arengukava on välja töötatud spordiorganisatsiooni juhtide eestvedamisel ja on heaks kiidetud spordiorganisatsiooni kõrgeima juhtorgani poolt. Visiooni ja missiooni tutvustatakse sihtrühmadele ja avalikkusele.

2. Juriidilise isiku staatus, spordiorganisatsioon ja tema liikmeskond
2.1. Spordiorganisatsioon on aktiivselt ja reaalselt tegutsev eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhikirjaliselt sätestatud eesmärgiks on spordi arendamine. Spordiorganisatsioon tegutseb kas: 

  • spordiklubina – eraõigusliku juriidilise isikuna, kelle põhitegevus on sport. Spordiklubi liikmeteks on klubi tegevustest huvitatud ja tegevuses osalevad isikud.
  • maakonna ja linna spordiliiduna – maakonnas või linnas tegutsevate spordiklubide ühendusena, kes on rahvusliku olümpiakomitee liige. Maakonna ja linna spordiliidu
    liikmeteks on selles maakonnas või linnas tegutsevad spordiklubid. Maakonna ja linna spordiliidu eesmärk on koondada oma liikmeskonda enamus selle maakonna või linna
    klubidest.
  • spordialaliiduna – spordialaga tegelevate klubide üleriigiline ühendus, kes on vastava rahvusvahelise spordialaliidu ja rahvusliku olümpiakomitee liige. Spordialaliidu liikmeteks
    on vastava spordialaga tegelevad spordiklubid. Spordialaliidu eesmärk on koondada oma liikmeskonda enamus seda spordiala harrastavatest klubidest.
  • spordiühendusena – kindlas spordivaldkonnas või piirkonnas tegelevate isikute ühendus.
    Spordiühenduse liikmeteks on selle spordi valdkonnaga või sihtrühmaga või piirkonnas tegelevad juriidilised ja füüsilised isikud.
  • rahvusliku olümpiakomiteena – Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt tunnustatud üleriigiline ühendus, kes ühendab ja esindab Eesti spordiliikumist. Rahvusliku
    olümpiakomitee liikmeteks on spordialaliidud, maakonna spordiliidud ja spordiühendused ning Olümpiaharta alusel füüsilised isikud.

2.2. Spordiorganisatsioon on kantud Eesti spordiregistrisse ning ajakohastab seaduses ettenähtud korras andmeid.

3. Spordiorganisatsiooni reeglid, struktuur ja juhtimine
3.1. Spordiorganisatsiooni põhikiri, selle sisu ja struktuur ning kinnitamise, muutmise ja täiendamise reeglid vastavad Eesti Vabariigi seadustele ning rahvusvaheliselt tunnustatud
normidele.
3.2. Spordiorganisatsiooni juhtorganid, nende struktuur ja koosseis vastavad tegevuse eesmärgile, ulatusele ning liikmeskonnale.
3.3. Juhtorganid, nende moodustamise alused, nendesse kuuluvate liikmete arv, volituste periood, ülesanded, õigused ja kohustused on sätestatud spordiorganisatsiooni põhikirjas.
3.4. Spordiorganisatsiooni juhtorganid stimuleerivad uute kandidaatide esilekerkimist juhtisikute valimistel.
3.5. Spordiorganisatsiooni juhtorganite otsused põhinevad põhjalikul eeltööl ja asjakohasel informatsioonil. Otsustest teavitatakse liikmeskonda. Kõikidel spordiorganisatsiooni liikmetel on õigus teha ettepanekuid, olla kaasatud teemade tõstatamisel.
3.6. Spordiorganisatsiooni juhtorganitesse kuuluvad isikud on oma otsuste langetamisel sõltumatud. Otsustamisel ei osale isik, kellel on otsusega seoses isiklikud huvid. Igasuguste huvide konfliktide välistamiseks on spordiorganisatsioonil kehtestatud selged reeglid.

4. Juhtisikute pädevus, ausus ja eetiline käitumine
4.1. Spordiorganisatsiooni juhtorganite liikmed valitakse või määratakse lähtuvalt nende võimetest ja oskustest, pädevusest, isiku- ja juhiomadustest ning kogemustest. Vajadusel
kaasatakse spordiorganisatsiooni juhtimisel väliseid eksperte.
4.2. Spordiorganisatsiooni tegevametikohtadel töötavate isikute tööle võtmine toimub objektiivsete kriteeriumite alusel avatult ja läbipaistvalt ning tegevametikohtadele on kehtestatud ametijuhendid.
4.3. Spordiorganisatsioonis on kehtestatud selged ja piisavad reeglid esindusõiguse kasutamiseks ja otsuste läbipaistvuse tagamiseks.
4.4. Spordiorganisatsiooni juhatuse liikmed on ettenähtud korras ja kogu volituste kehtivuse perioodiks kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrikaardile.
4.5. Spordiorganisatsioon soodustab oma valitud ja määratud juhtide, töötajate ning vabatahtlike enesetäiendamist. Spordiorganisatsioon korraldab vastavalt võimalustele neile
regulaarseid koolitusi.
4.6. Spordiorganisatsioon järgib rahvusvaheliselt ja siseriiklikult tunnustatud eetilise käitumise põhimõtteid ja reegleid.
4.7. Spordiorganisatsiooni valitud või määratud juhtorgani liige peatab oma volitused ja tegevuse koheselt arvates kohtumääruse tegemisest tema süüdistatavana kohtu alla andmise
kohta. Volitused taastuvad tema suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumisel. Süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel on süüdimõistetu kohustatud koheselt esitama avalduse tema
tagasikutsumiseks juhtorganist, tema poolt vastava avalduse mitteesitamisel on spordiorganisatsioonil õigus ja kohustus ta juhtorganist koheselt tagasi kutsuda.
4.8. Spordiorganisatsioon korraldab oma tegevust ja ühtsust toetavat kommunikatsiooni.

5. Aruandekohustus, läbipaistvus ja järelevalve
5.1. Finantsaruandlust ja –raporteid koostatakse ning esitatakse ja järelevalvet teostatakse järgides seadustes ja teistes õigusaktides ning põhikirjas ettenähtud korda.
5.2. Spordiorganisatsioonis on kehtestatud sisemine kontroll rahaliste otsuste ja operatsioonide üle. Spordiorganisatsioonis on loodud süsteem otsuste vastuvõtmiseks, dokumentide koostamiseks ja säilitamiseks, informatsiooni turvaliseks hoidmiseks. Sisemise kontrolli struktuur tuleneb organisatsiooni tegevusulatusest ja -mahtudest.
5.3. Spordiorganisatsioonil on vajadusel loodud vähemalt kaheastmeline liikmetevaheliste erimeelsuste lahendamise kord.

6. Liikmesklubide, sportlaste ja harrastajate tegevustesse kaasamine
6.1. Spordiorganisatsioon tagab reeglitel ja juhenditel põhineva õiglase kohtlemise kõigile oma aktiivselt tegutsevatele liikmetele, sportlastele ja harrastajatele ning välistab igasuguse
diskrimineerimise sõltumata mh soost, vanusest, rahvusest või erivajadustest.
6.2. Spordiorganisatsioon järgib põhimõtteid, mis vähendavad ohtu harrastajate tervisele.
6.3. Spordiorganisatsioon võitleb spordis keelatud ainete ja meetodite kasutamise vastu, järgib dopinguvastast poliitikat ja regulatsioone. Spordiorganisatsioonis kehtib null-tolerants dopingu
suhtes. Spordiorganisatsioon kaitseb sportlasi dopingu kasutamise eest eelkõige ennetava tegevuse ja dopingukontrollide kaudu.
6.4. Spordiorganisatsioon tegutseb sporditulemustega manipuleerimise välistamiseks, teeb vajadusel igakülgset koostööd järelevalveorganitega.
6.5. Spordiorganisatsiooni võistlused põhinevad Ausa Mängu reeglitel ja õiglasel kohtunikutegevusel. Aus Mäng on kõigi tegemiste aluseks. Spordiorganisatsioon edendab oma
tegevuste kaudu spordi positiivseid väärtusi ja sõprust.

Reeglistik “Hea juhtimise tava spordiorganisatsioonis” on kinnitatud MTÜ Sagittarius juhatuse poolt 7.08.2017.

CV: Kalle Kirnmann

Sagittariuse laskjate ajalugu algab oluliselt varem kui klubi loomine aastal 2007. Käesolevas kirjatükis vaatame Kalle Kirnmanni diplomite ja ajaleheväljalõigete kaudu Eesti vibuelu 1980ndate lõpul ja 1990 algul. Lisaks on Kalle diplomid meeleolukas tagasivaade trükinduses üleminekule tinalaolt ofsett- ja siiditrükile. Iseloomulikud on toonasele perioodile suurerastrilised fotod ja varasemate trükiklišeede kombineerimine (vt Eesti Sport diplomite päistes tekstide kinnikatmine musta maskiga). 

Ehk on alltoodud artiklijupid abiks vibulaskmist loovöö teemana kasutatavale õpilastele ning annavad hea põhjuse koos käidud võistlusi meenutada ka vanematel laskjatel. Kahjuks ei õnnestunud Merle ja Maido Mahlapuude artikleid Digarist ega Eesti Rahvusbibliograafia Andmebaasist leida. Kui keegi digitaliseeritud artiklid üles leiab, andke märku, ikka info@sagittarius.ee.

Merle Mahlapuu “Juunioride hallimeistrid” 1990

Vibulaskmise sisehooaeg lõpetati Eesti juunioride hallimeistrivõistlustega Tallinnas. Meistrid selgusid harjutuses 70+60+50+30 m ja nendeks osutusid Janely Madison Pärnu “Dünamost” 1210 ja Raul Kivirand Tallinna “Dünamost” 1230 silmaga. Kui Kiviranna edu järgmiste ees oli üsna veenev, siis neidudel oli medaliheitlus tükk maad tasavägisem. Madisonile järgnesid Enely Murre (ETKVL TSK) 1205 ja Tuuli Täht (Tallinna “Dünamo) 1198, Kivirannale Kalle Kirnmann (Järvamaa “Kalev”) 1202 ja Viljasr Valdas (Rapla “Kalev”) 1199 silmaga. 

Üksikdistantside parimad. Neiud: 70 m M. Tammiste, Rapla “Kalev” 293 ja J. Madison 293, 60 m M. Tammiste 308 (J. Madison 307), 50 m T. Täht 303, 30 m E. Murre 339 (J. Madison 335): Noormehed 70 m V. Valdas 301, 60 m K. Kirnmann 310 ja R. Kivirand 310, 50 m R. Kivirand 309, 30 m R. Kivirand 332 ja T. Vimm (ETKVL TSK) 332.

Maido Mahlapuu “Neli topeltvõitjat viburajal”

Eesti noorte hallimeistrivõistlustel vibulaskmises pinget jätkus, kuigi tuleb tunnistada,et mida vanem vanuseklass, seda hõredamaks read jäävad.  Kavas ol ikaks harjutust 2×25 m ja 2×18 m (D-klassis lasti 2×15 m ja 2×10 m), mõlemad võitis Kalle Kirnmann (Türi) A-klassis, Kaja reisner (Tallinna “Dünamo” C-klassis ning Karin Alliksaar (Järvakandi “Kalev”) ja Argo Aomer (Pärnu “Dünamo”).

Võistkondlik esikoht läks ETKLV TSK ja Pärnu “Dünamo” vahel võrdselt 131 punktiga jagamisele. Tallinan “Dünamo” ko gus 118, Järvakandi 117, Türi LSNK 40, Viljandi 27, Saaremaa 10 ja Tartu 6 punkti. 

A-klassi neidude 2×25 m: J. Madison, Pärnu “Dünamo” 550, E. Kõrvas Tallinna “Dünamo” 531, M. Paabo ETKVL TSK 511; 2×18 m: E. kõrvas 531, J. Madison 527, M. Parbo 514; poiste 2×25 m: K. Kirnmann, Türi 524, T. Vimm ETKVL TSK 521; 2x 18 m: K. Kirnmann 539, T. Vimm 535, R. Loo 498. 

B-klassi tütarlaste 2×25 m: A. Agabuš, Viljandi “Kalev” 530, M. Eismann, ETKVL TSK 522, E. Luht TEKVL TSK 502; 2×18 m: K. Pihkva, Viljandi “Kalev” 509, E. Luht 503, O. Russikova, Pärnu “Dünamo” 541; poiste 2×25 m: V. Valdas, Järvakandi “Kalev” 544, A. Kütt, Pärnu “Dünamo” 541; 2×18 m: A. Kütt 524, R. Kivirand 517, T. Kaasik, ETKVL TSK 514. 

C-klassi tütarlaste 2×25 m: K. Reisner, Tallinna “Dünamo” 442, K.  Lehtla, Järvakandi “Kalev” 413, P. Kiveste, Pärnu “Dünamo”  408; 2×18 m: K. Reisner 456, K. Lehtla 419, P. Kiveste 359; poiste 2×25 m: A. Saul, Pärnu “Dünamo” 525, R. Kipper Järvakandi “Kalev” 509, P. Kõrve, Tallinna “Dünamo” 495; 2×18 m R. Kipper 516, A. Saul 513, V. Ignatovitš, Saaremaa 509. 

D-klassi tütarlaste 2×15 m ja 2×10 m: K. Alliksaar, Järvakandi “Kalev” 551 ja 578, M. Laane ETKVL TSK 501 ja 535, A. Must, Pärnu “Dünamo” 462 ja 527; poiste 2×25 m: A. Aonurm, Pärnu “Dünamo” 569 ja 596, T. Tiivel, Tallinna “Dünamo” 487 ja T. Mölder 540, P. Barlo, Järvakandi “Kalev” 482 ja T. Tiivel 539.

Maido Mahlapuu “Paremik taas koos” 1990, VIBULASKMINE 

“Kalevi” hallimeistrivõistlustel ning samaaegselt toimunud “Kalevi”-“Dünamo” vibulaskmematšil võisteldi harjutuses 2×70 m + 50 m + 30 m.

Naistest oli ülekaalukalt parim Eve Suits. Ta võitis kõik distantsid ning sai kokku tubli 1246 silma. Teine oli külalisvõistleja Riiast Maria Orlova 1197 ja kolmas Eve Kivilo 1194. 

“Kalevi” meistrivõistluste arvestuses oli järjestus 1. Eve Kivilo, Järvakandi 1194, 2. Marge Tammiste, Järvakandi 1174, 3. Marge Parbo, ETKVL TSK 1174.

Meestest sai esikoha Jaan Lott Tartust 1246 silmaga Mart Roostfeldti (Hps) 1231 ja Margus Tengi (ETKVL TSK) 1227 ees, kes oli ka parim kalevlane. “Kalevi” meistrivõistluste arvestuses läksid järgmised kohad Türile: Guido Kitsingi 1210, Kalle Kirnmann 1198. 

Üksikdistantsid. Naised: 2×70 m E. Suits 604, 50 m E. Suits 305, 30 m E. Suits 337; mehed: 2×70 m, J. Lott 619, 50 m M. Teng 310, 30 m G. Kitsingi 343.

Naiskondadest olid parim “Dünamo” (Povar, Suits, Madison) 3523ga “Kalevi” (Kivilo, Parbo, Tooren) 3475 vastu, meeskondadest “Kalev” (Teng, Kitsingi, Kirnmann) 3635 “Dünamo” (Kiviranfd, Pindma, Mesik) 3530.

Väljaspool arvestust osalenud vastloodud “Concordia” klubi meeskond (Roostfeldt, Lott, Kallaspoolik) laskis 3663 …

Kalle diplomid on vaadatavad siin

Jooksuvibulaskmsie karikavõistlus Pariisis 1.-2. oktoobril

Eestlased osalevad oktoobri esimestel päevadel Pariisis Euroopa karikal jooksuvibulaskmises 01-02.10.2016.

Pildiotsingu Run-archery cup tulemus

Eestist sõidavad Pariisi võistlema Jaanus ja Andra Gross ning Maarja Tänav. Eesmärgiks on näha ja kogeda üsna uudse ning vähetuntud ala võistlust. Viimasel kahel kuul on tehtud spetsiaalseid ettevalmistusi just antud alal võistlemiseks. Jaanus on osalenud sama ala võistlustel 2008 ja 2012 aastal, Andra ja Maarja teevad kaasa esmakordselt.  Continue reading Jooksuvibulaskmsie karikavõistlus Pariisis 1.-2. oktoobril

Vibuklubi Sagittarius kutsub trenni! Saue grupi info.

10 aastat vibulaskmise treeningute ajalugu Saue linnas on täis. Kutsume sellisel tähtpäevalisel aastal treeningutesse uusi noori. Treeningute tasu on 35 €/kuu. Treeningud toimuvad Saue kooli maneežis. Esimesel kahel kuul saab harjutada klubi varustusega.

Ajad alustavatele noortele:

Esmaspäev – 16:30 – 17:45
Neljapäev  – 16:45 – 18:00

Treener: Jaanus Gross, 5. kategooria vibulaskmise treener

Kontaktid:
e-post – jaanus@late.ee
telefon: 5274748

Vibulaskmine arendab eelkõige keskendumist, vastupidavust, jõudu, vaimset tugevust, koordinatsiooni. Sobib eriti individuaalset tegutsemist armastavatele noortele.

Vibulaskejooksu väljakutse

Andra selleaastane sportlik väljakutse on osaleda Pariisis toimuvatel vibulaskejooksu (run-archery) Euroopa karikavõistluste 2. etapil. Võistlus toimub 1.-2. oktoobril. Kajastan sellel lehel oma õppe- ja ettevalmistusprotsessi nii vibulaskmises, jooksmises kui ka nende kombinatsioonides.

Treeneriks on Jaanus Gross, nii et parim treener, kes siinkandis leidub 🙂 Kaks kuud, kaks spordiala, vibu ja tossud, algaja ja treener. Läks lahti!

Andra tegemistega saad end kursis hoida siin.