Euroopa vibulaskejooksu karikasarja I etapp toimub tänavu Keilas

13.-15. juulini saab Keila terviseradadel kaasa elada Euroopa vibulaskejooksu karikasarja esimesele etapile, kus rajal võtavad mõõtu 4 riigi sportlased, nende hulgas 10 eestlast. Kokku on osalejaid rohkem kui 40 – lõplik registreerumine pole kirjutamise hetkeks veel lõppenud.

Spordisündmuse korraldaja, vibuklubi Sagittarius juhi Jaanus Grossi sõnul ei ole Eestis vibujooksu võistlusi varem korraldatud. “Varasemalt on Euroopa karikasarja etappe läbi viidud Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis. Sellisel tasemel spordivõistluse läbi viimine on igal juhul põnev väljakutse ja usun, et tuleme sellega hästi toime. Keila terviseradadel on vibujooksuks suurepärased võimalused ja tingimused,” märkis Gross, kes esimese eestlasena kümme aastat tagasi rahvusvahelisel vibujooksu võitlusel osales. „Olen korraldanud mitmeid Eesti vibulaskmise tiitlivõistlusi. Mahult on need olnud samaväärsed või suuremadki. Usun, et saame edukalt hakkama ning järgmine kord soovivad siia tulla palju rohkem sportlasi,“ lisab Gross

Vibujooks on kombinatsioon krossijooksust ja vibulaskmisest. Lugejale on kõige arusaadavam selgitada ala olemust tuues paralleele suusabiatloniga. Keilas toimuva etapi põhidistants koosneb neljast 1000-meetrisest ringis, mille vahel on 3 lasketiiru. Jooksu ajal on sportlasel käes vibu, lubatud on sihik. Nooled võib jätta tiiru. Igas tiirus lastakse 4 noolt 18-meetriselt distantsilt 16-sentimeetrisesse märklauda. Möödalastud noole hinnaks on 150-meetrine trahviring. Puhtalt lastes on kogu distantsi pikkuseks 4000 m, trahviringidega võib see kasvada maksimaalselt 5800 meetrini. Taktikaliselt on oluline kiire ja täpne laskmine. Võrreldes laskesuusatamise laskmisega on üks keerukamaid oskusi kõrgel pulsil noolte kiire pealepanek. Erinevalt salves asetsevate padrunitega tuleb nooli ükshaaval hoidjast võtta ning nöörile kinnitada, noolealusele seada. Sportlased peavad leidma oma tugevused (jooks, täpsus, laskmise tempo) taktikaliselt õigesti teostama.

Selleaastase karikasarja teine etapp toimub Prantsusmaal Fontainebleau´s 4.-6. oktoobrini, sinna on samuti plaanis eestlaste esindusel minna võistlema.

Vibujooksuga hakati tegelema 1990. aastal Euroopa vibulaskmise assotsiatsiooni eestvedamisel ning regulaarsed võistlused toimuvad alates 2000. aastast. Maailma Vibulaskmise Föderatsioon (World Archery) tunnustas vibujooksu spordialana 2003. aastal. Euroopas on ala kandepinda suurendamas ja võistluskalender väga tihe. Gross otsustas juba peale 2012. aasta suurepärast vibulaskejooksu sarja, et toob ühel ilusal päeval ühe karikaetapi Keilasse. „Treenin igapäevaselt Keila Terviseradadel, siin on ruumi väga erinevate alade võistluste korraldamiseks. Nähes eelmistel aastatel erinevates paikades vibulaskejooksu võistlusi veendusin, et tegelikult on meie võimalused radade moodustamiseks, tiiru paigutamiseks pealtvaatajatele nähtavalt koos oluliste infrastruktuuriga piisavalt head, et oma järjekordne unistus teoks saaks. Välisriikide sportlased on võimalik majutada Tervisekeskuse hostelisse. Kõik on päris kompaktselt koos.“ lisas Gross lõpetuseks.

Please follow and like us: