Argentiina reisikiri nr 5

Iguazu retk peale võistlusi, preemiareis endale peale suurt võistlust. 17.10.2017, Keila

Argentiina noorte MM’i sõitu planeerides jäi koheselt peale mõte pärast võistluspäevi jääda veel mõneks päevaks kohapeale ringi vaatama. Samas jätsin lahtiseks, mida täpsemalt vaatama läheme. Reede õhtul (06.10) vaatasin lennupileteid eri suundadesse. Sihtmärkideks olid rahvuspargid (nagu laskja jutt juba :)). Google otsing soovitas Iguazu loodusparki, mis asub Argentiina kirdenurgas Paraguai ja Barasiilia vahel. 15 minuti pärast olid lennupiletid ostetud ja sealne majutus broneeritud. Reisiks Iguazu piirkonda võtsime kolm päeva.

Laupäeval, 07.10, käisime teiste koondislastega veel plokivõistkondade finaale vaatamas ning sellega meie võistlusprogramm lõppes. Soovisime teistele kaasmaalastele head kojusõitu või Mehhikosse suundumist ja pakkisime asjad. Iguazu reisile võtsime kaasa ainult seljakotid, vibuvarustuse olid Rosario hotelli töötajad nõus vahepealseks ajaks lahkelt enda juurde hoiule võtma.

Iguazu võttis meid vastu soojuse ning suure niiskusega – sattusime sinna vihmaperioodi ajal. Loodus kõik kevadiselt  õitsemas. Esimese päeva otsustasin veeta linnas, mis asub kolme suure riigi piiripunktis. Looduslikult asub see kahe suure jõe ühinemisnurgas, kus iga riigi kaldal asuvad ka piiripunktide postid ja platvormid ilusa ja võimsa loodusliku vaatemängu jälgimiseks. 

Järgmine päeva oli looduspargi külastuse kord. Takso on seal peamine liiklusvahend, hinnad seejuures üsna soodsad. Sõitsime majutuspaigast loodusparki, teel olid hoiatavad sildid erinevate metsloomadega, kes võivad vihmametsast ootamatult teele ilmuda. Ei olnud just kõige ohutumad elukad seal listis… Omaette teema on muidugi keel. Inglise keelt mõistavad väga vähesed, räägivad veelgi vähemad. Selles piirkonnas on palju indiaani päritolu inimesi. Nemad askeldavad üldse omas maailmas.

Eelmisel päeval mööda linna rännates märkasime palju kindlustatud elamuid. Slummid ning kehv prügimajandus torkasid silma. Tore aga oli näha, et loodusparki sisenedes need probleemid kadusid. Loodus on ikka võimas ja selle eksponeerimiseks on seal kõik päris hästi tehtud. Hommikul heidutas meid vihm (ikkagi vihmametsa ala) ja äike. Esimese atraktsioonina tuleb sõita kitsarööpmelisel raudteel lõpuni, kõige kaugema koseni – Diabloni. Koseni on raudtee peatusest vaja matkata ca 1,5 km. Matkal nägime rohkelt jõgesid ja kauneid vaateid. Külastajate lemmikuteks osutusid vöötoravad, kes suure kambaga mööda kitsast käetuge ronisid. Lõpuks jõudsime koseni. Tulla maailma teise otsa ja lisaks veel seal tulla lisaks reisiga pikk maa edasi ning olla lõpuks kohal. Diablo Throat. Viide pisukeseks näiteks siit

Mis seal rääkida. Ükski pilt ei anna seda edasi. Mürin, vibratsioon, udupilv kuristikust üles voogamas. Ning tohutu hulk vett kukkumas kuhugi. Mis vihm hommikul meid häiris? Täiesti mõttetu paanika. Märjaks sai seal hetkega. Vaatasime ja kuulasime seal oma tunni kindlasti.

Pärast seda vaatepilti ja kogemust möödus ülejäänud päev täis matkamist ning ülejäänud imeilusate koskede kaskaadide vaatlemist. Kahju, et lõpus mõned rajad suleti, kuna päev hakkas lõppema ning rahvuspargi valvurid juhatasid viisakalt külastajad väljapääsude suunas. Käimata jäi üks pikem rada, mis mõeldud just matkajatele. Samas neid treppe ja kuristikke, koskesid, vaateid oli palju. Ajusse kõike talletada ei suuda, see organ lihtsalt ei usu kõike nähtut.

Vihmametsa retke imelise päeva lõpp läks vihmasadu kuulates ja logeledes. Järgmisel päeval alustasime kojusõitu, mis oli pikk, aga ladus. Kõik lennud läksid plaanikohaselt. Isu lendamisest on nüüd mõneks ajaks täielikult täis. Lõpuks kodus. Kõige imelisem – saan vett otse kraanist juua.

Argentiina reisikiri nr 4

Jaanus ja Hendrik on jõudnud tagasi Eestisse
13.10

Nüüd tähtsast päevast. Reede 06.10. 1/16 finaalid on algamas ja hommikune tegevus oli kajastatud eelmises peatükis. Kõik, mis Rosarios juhtus, oli õpetlik. Kuna võistluseelsel öösel oli tuulekeeris ja vihm hävitanud suure osa telkidest ja IANSEO süsteemist, siis tuli organiseerijatel rinda pista arvestuskaartide ning duellide mattide arvestustega. Midagi läks just enne 1/16 ringe valesti. 1/16 ringides lülituvad sisse otse 8 hulka pääsenut sportlast, kes saavad vastased 1/48 ja 1/24 duellidest edasipääsejatega. Olime läinud oma mati laskmissektorisse, kui duellivastaste nimed joone taha üles pandi. Ja seal oli kõik segamini! Hendrik oli parajas segaduses. Püüdsin talle selgitada, et kõik on tegelikult endine ja korraldajad vahetavad nimed kohe õigeks. Aga ärevus oli juba päral. Samuti olid segaduses mitmed teised riigid. Treenerid arutlesid ja püüdsid selgust saada, mis toimub. Samal ajal anti kõlaritest sisse käsklus, et minuti pärast duelli ring algab (ja ilma prooviseeriata). Ega hea tunne see polnud. Segaduses olid ka meie kõrval olevad Korea, Türgi, Hiina, Itaalia jms. laskjad ja treenerid. Hendriku nimi oli hoopis kolm matti edasi. Andsin korralduse Hendrikule olla esialgse mati juures ja rahulikult oodata. Kuna meie vastane oli eelmisest ringist edasi pääsenud türgi kadett, siis tema treeneriga suhtlesime ja otsustasime igal juhul jääda esialgsetele positsioonidele. Ja enne, kui võistlusvile pidi tulema, tulidki korraldajad uuesti jooksuga ning tõstsid nimesildid ümber. Peale viite minutit täiendavat segadust algas võistlus uuesti.

Hendriku esimene seeria: 9, 6, 8  – kokku 23 silma. Vastane 9, 8, 7 – kokku 24 silma. Kohe jäime 0:2 taha. Täiesti võidetav seeria. Aga kuna sisse tuli 6, siis Hendrik ei olnud rahul ja närv läks veelgi rohkem pingule. Tuul, mis oli alanud enne 1/16 finaale, tugevnes aina. Teine seeria Hendrikult: 5, 8, 8. Vastane samuti ülikehva algusega 4, 8, 9. Mõlemil 21 silma ja 3:1 seis meie kahjuks. Kahju, jälle läksid üsna kergelt punktid ära. Vähegi kindlamalt ilma vigadeta oleks mäng juba tugevalt meie kasuks olnud. Kolmas seeria Hendrikult: 4, 9, 9. Vastane 7, 8, 7. Ei midagi erilist. Mõlemil poisil seeriaskoor alla igasugust keskmist. Seis 4:2 meie kahjuks. Vajalik nüüd lõpuks ennast käima saada. Püüan positiivsust sisendada, aga kas see ka mõjutab.  9, 5, 9 meie poisilt. Igas seerias oli suur viga sees ja sellisel tasemel võistlustel seda ei kingita. Vasane juba ülikindel 10, 9, 9. Türgi laskja edasi ja kindlustas riigile ka olümpiapääsme.

Hendrik oli päris löödud. Küsis, kas mati eest võib lasta. Saatsin ta sinna. Olin ise ka löödud – skoorid olid täiesti katastroofilised igas seerias. Nüüd tuli pöidlad peos oodata, kas saame veel lisaturniiril kohta püüda. 15 minuti pärast antigi teada, et nii neidude, kui noormeeste arvestuses tuleb lisaks selgitada välja kaks riiki, kuna esimeses 16 hulgas oli paar riiki topeltesindajaga.

Mäng  jätkus. Kuna Hendrik oli juba lootused suures osas matnud, siis minu saabumine lähimattide laskesektorisse veidi üllatas teda. „Korja vibuvarustus endaga ja minek lisaturniirile“ oli minu sõnum. Alguses ei saanud Hendrik millesti aru, kuid selgitasin talle süsteemi võimalikke arenguid ja lühikese ajaga pidime nüüd olema valmis veel edasi võitlema.

1/16 ringis oskasid veel mitmed esikümne positsiooni laskjad kaotada. Aga lisaturniiril olime teise asetusega ja pilk tabelisse heites oli ikkagi kõik veel võimalik.

Uus algus, uus duell. Saime ikkagi ühe ringi vabaks, kuna selgitati esmalt kaheks lisaturniiri paremat. Kolme soojendusseeriaga pidime piirduma. Keskendusime sellele, et on tõusnud juba täiesti meeletu tuul ning kõrge skoori püüdmine tõstaks liialt pinget. Peaks laskma kiiremalt ja mitte rippuma tuule mõju all. Lasud tuleb sooritada tuulepausi ajal ja kindla peale. Üle mitte sihtida, kuna sellel ajal kindlasti juba tuul veab lasu ära.

1/4 lisaturniir Ecuadori noormehe vastu. Ecuadori noormees  Jorge Adrian Rosas  Vera oli saanud 50’nda asetuse kvalifikatsiooniturniiril ja oli saanud juba päris kõrgele. Sai jagu Belgia noormehest enne meie duelli ja oli heas hoos. Esimene seeria. Hendrik: 23 silma. Vastane: kindel 28 silma. Hakkab pihta. Jäime 0:2 taha ja sellise tuulega ennast leida pole naljaasi. Teine seeria. Hendrik: 8, 5, 7 – 20 silma ainult! Vastane: 4, 8, 8. Jälle setikaotus. Hoiame ikka pea püsti ja lasud kiiremaks. Kaotada pole midagi! Tuuleiilid olid võimsad. Ega 25+ seeriad olid juba igal juhul märk heast klassist. Kolmas seeria: 10, 9, 8! Just nii! Saime hakkama! Lõpuks ometi ka oma tasemekohane sooritus. 2:4 taga. Ecuadori laskja juba väsinud. Kolmas lask on liiast. Neljas seeria: 10, 10, 8! Just nii peab! Vastane silmnähtavalt väsimas: X, 9, 7. Seis võrdne 4:4. On pingeline, aga võitleme edasi. Viies seeria: 9, 8, 8. Vastane 9, 8, 7. Viimase lasuga tõmbas vastane joone alla. Enam ei suutnud Hendriku vastu. Veel on lootus olemas ja vastaseks osutus Hendrikuga üsna võrdselt kvalifikatsiooni lasknud poolakas Andrzej Nescior .

1/2 ja otsustav võitlus algas. Hendrik alustas ja hakkas võtma tempot üles.  X, 9, 8 oli antud oludes ülikõva. Poolakalt 9, 7, 9. Esimene seeria ja saime 2:0 ette. Teine seeria. X, 9, 9 Hendrikult väga võimas taasesitus. Poolakas vastas ka päris hea seeriaga 9, 8, X. Peale teist seeriat seis 4:0 meie kasuks. Kolmas seeria. Uskumatu. Poolakas tegi kindla seeria 30 silma. Hendrik jäi tempos maha ja enne viimast lasku oli juba kindel, et set on juba läinud. 9, 9, 8. Kolmanda seeria järel veel hea 4:2 edu. Nelja seeria: 6, X, X. Poolakas ei anna alla. Väga kõva võitleja. Kuigi esimene lask tuli sinine, põrutas kaks lasku täiesti keskele punti. Hendrik 7, 9, 9. Seis oli jälle võrdne. 4:4 viik.
Kas nüüd otsustab viimane seeria kõik? 9, 8 Hendrikult ja poolakalt sama 9, 8. Viimane lask mõlemil. Tuul puhanguline. Poolakas sai esimesena lasu tehtud – 7. Hendrikul vaja 8 või rohkem. Kõikus, lask pikk ja samuti 7! Seis jälle viigis 5:5 No ei saa ega saa see võitlus otsa! 40 sekundit aega lasu tegemiseks. Tuul oli vali ja Hendrik otsustas passida. Mõlemad tõmbasid siis vibu lahti kui oli jäänud umbes 10 sekundit. Mõlemad kõiguvad-värisevad-võitlevad-veavad, lasku ei tule ega tule. Loeme poola treeneriga koos mõttes 3, 2, 1. Mõlemad lasid korraga ja mida ma näen. Hendriku nool üleval punane ja sealsamas ka poolaka nool. Aga poolaka nool oli meie matis? Mis see nüüd oli? Kas Taara tuli tõesti lõpuks ülevaltpoolt appi? Kisasime seal teiste Eesti koondislastega, kui poisid noolte järgi ära läksid, et nüüd vaja Eesti jumalat siiapool appi. Jah, lõpuks, kõige viimasel minutil, ei sekundil asi sai selgeks – koht riigile on kätte võidetud!

Adrenaliini oli meil veres ülearu. Ei olnud lihtne ja oli kümme võimalust juba kõik varem selgeks teha. Aga võtsime kõige keerulisema ja raskema variandi!

Boonusena tuli veel duell teise õnneliku sportlasega Hiinast. Lisaturniiri võidu viis hiinlane endaga kaasa. Alguses Hendrik suutis 3:3 seisuni võrdset seisu hoida, kuid lõpus vastane lasi väga kõvad seeriad 28 ja 29, millele Hendrik ei suutnud tuuleoludes vastata. 7:3 duellivõit hiinlasele.

Milline päev ja milline emotsioon! Olime rõõmsad! Sõime kõhud täis, läksime hotelli puhkama. No ja mis arvate, kaua puhkus kestis? Tervelt 45 minutit olime hotellis pikali olnud, kui võtsime vastu otsuse jooksma minna. Läksime Hendrikuga jooksma. Tervelt 58 minutit ja 12 kilomeetrit.

Rohkem ei suuda päevale midagi lisada. Selliseid päevi tuleb ilmselt tulevikus veel.

Järgnemas- uued plaanid, mis loomad on jaaguarid ja vöötoravaid ning milliseid muid imeloomi on Argentiinas veel. Uued osad tulekul.

 

Argentiina reisikiri nr 3

Jaanus ja Hendrik on tagasilendu ootamas Rio lennujaamas. Vahepeal on mehed käinud Iguazu joal ja vihmametsades. 

Jätkan oma reisipäevikut väikese tagasivaatega eelmistele päevadele. Esimestel päevadel Rosarios püüdsime aklimatiseeruda sobivate pikkustega ringkäikudega. Jalutades linna peal, tegime pilte. Neid näeb Jaanuse facebooki profiili alt. Vahetasime lõpuks kohalikku raha ka tasku. Vahetusprotsess oli keerukas protsess, kus tuvastati meie dokumendid, reisi eesmärk, majutuspaik, sissesõidu tembeldus ja samuti minu abielu staatus. Kontoris oli väga korralikud julgeoleku abinõud. Õhtuti, enne õhtusööki, tundus hea olevat mõõdukas jooksuots teha. Uni murdis õigel ajal selle tulemusel maha.

Aitab meenutustest. Neljapäevane segavõistlus magusa võiduga Venemaa üle andis hea fooni. Pärast seda tegi Hendrik väikese trenni ja läksime taastuma. Hiljem saime teada ka teiste individuaalsed saavutused, kus Robin Jäätma murdis end 5 kohale. Kahju ümberlaskmisest, kus Robin eksis. Koht siiski meie parim MM raames.

Reede. Varakult üles, sööma ja bussisõit platsile. Eelmisel õhtul ilmusid kvalifikatsiooniturniiri tabelid välja ning oli teada, et Hendrikule sai 8. koha asetuse. Kõrge positsioon andis kaks esimest ringi vabaks. Hendrik veel imestas, et tulime vara kohale ja võistlemiseks jäi ligi 2,5 h aega. Bussid tõid kõik võistlejad korraga hommikul kohale. Andsin mõtte, et lugegu tunnikene raamatut. Ilm oli sellel hetkel väga hea, tuuleolud ideaalilähedased. Veel andsin ideeks jälgida peale raamatulugemist, mis Korea laskjad teevad, kes võistlema koos temaga asuvad. Olime Korea võistkonna lähedal. 1,5 h enne duelli alustasid nemad ja meie soojendusvõimlemist. Seejärel 20 minutit mati eest laskmist ning seejärel kogunesime eraldi tsooni distantsi laskma. Märkasin seal istet võttes, et kenake seltskond on kokku saanud. Ümberringi Aasia viburiigid, paar USA laskjat ja meie. Rekordiline eelring viis kokku hoopis teistsuguse seltskonnaga, kui harjumuspärane. Euroopa laskjad alustasid pea kõik 1/48 ja 1/24 ringist, Korea, Jaapan, Hiina, Taipei, USA 1/16 ringist. Osad nende noored tegid soojenduseks omavahelisi duelle. Ja siis saabus… tuul.

Mis juhtus edasi, paraku hetkel kirja panna ei jõua. Meie lend tagasi Euroopa suunas algab peagi. meistJuba jalgupidi Euroopa pinnal saab kirja: Mis juhtus reedel edasi? Kuhu me veel jõudsime? Kas nägime veel midagi erakordset? Sellest järgmistes kirjatükkides!

Argentiina reisikiri nr 2

Põnev ja edukas kvalifikatsioon selja taga, tuli oodata kohe 1/48 ringi duelle. Hendriku vastaseks oli LAV kadett J. F. Wilsenach. Treenerina märkasin, et samasse sektorisse olid sattunud mingil seletamatul moel lausa kõik kolm LAV laskurit. See aga tähendas, et sama riigi treenereid ja esindajaid kogunes palju, mis omakorda lisab kindlust vastastele. Võrreldes kvalifikatsiooniga muutus ka tuul, mis kandis nooli paremale. Hendrik oli mures ning ebakindel. Lasud kandusid paremale ning kui J. F. Wilsenach osutas ootamatult head vastupanu, oligi häda käes. Meie sportlase seeriad ei olnud enam ligilähedalt need, mis kvalifikatsiooni laskmisest võiks eeldada. 4:6 kaotus oli päeva lõpus valus. Panime pea kogu energia kvalifikatsiooni ja esimese ringi jaoks jäi vajaka energiast, julgusest, kindlusest. Nõnda lõppes see päev. Ma läksin ja jooksin korraliku kiire 10 km. Hendrik õppis.

Segavõistkonna võistluse vahele jäi terve päev, mille kasutasime treenimiseks. Pealelõunane aeg jäi puhkamiseks. Me ei läinud Hendrikuga jooksma.

Saabus 05.10, neljapäev. Hendrikuga ajasime varakult ennast jalule. Juba kell 9:40 algas võistlus ning enne seda vähemalt tund aega pidime saama kasutada soojenduseks ja sisseelamiseks. Koos Triinuga läks Hendrik soojenduslaskmisele. Tehti ka paar seeriat treeningväljakul segavõistkonna rütmis. 1/8 ringis saime vastasteks Venemaa esinduse. Prooviseeriate ajal tõusis juba mõningane tuul. Seega olukord oli mänguline ning kes esimesena kindluse kätte saab, see kaalukausi enda kasuks kallutab. Esimene seeria. Venema esimesed kolm lasku: 10, 9, 8. Meie võistkonnal: 9, 8, 8. Neljanda noole lasime esmalt meie – 8. Siis Venemaa noormees vääratas ja sai 6. Seega SET süsteemis lastavas duellis seis 1:1. Teine seeria. Venemaa: 9, 7, 9. Meie laskurid: 8, 9, 8. Neljanda lasu said esimesena tehtud venelased: 9. Viigiseisuks oli vaja vähemalt 9. Hendrik surus noole 10 peale ja setivõit! Läksime juhtima 3:1. Kolmas seeria. Oi, mis nüüd juhtus. Venemaa naislaskurilt esimene lask otse 4 peale! Raul treenerina ja tulejuhina rahustas laskejoonel meie võistlejaid. Kuigi kergelt ei tule siin midagi. Tuul mängib ja närvid kõigil pingul. 10, 9, 8 on venelaste järgmised lasud. Meil väga kindlat sooritust polnud. 9, 7, 8 ja lõpuks ikkagi 9. Aga setivõit jällegi meie ning skooriga 5:1 on Eesti võistkond võitnud ja liikunud edasi 1/4 ringi.

Uskumatuna tundunud seis, et oleme 36 võistkonna seas liikunud 8 parima riigi sekka. Nüüd oli vastaseks järgmine suurriik – Jaapan. Elevus eelmisest võidust veel veres asusime järgmist duelli laskma. Tase on kõvem. Meie lasud: 10, 8, 10, 8. Jaapan vastas kohe kindlalt 10, 9, 9,10. Set Jaapanile ja meie 0:2 taga. Teine seeria. Meil rabe ja ebakindel: X, 7, 8, 6. Jaapan ikka kindel: 9, 9, 10, 9. Järgmine set Jaapanile, meie 0:4 taga. Kolmas seeria: 10, 9, 10, 10 meilt ja see on juba väga kõva sõna ka Jaapani jaoks. X, 10, 9, 8 neilt vastu ja seis 2:4 Jaapanile. Neljas seeria: 7, 7, 9, 9. Jaapan ikka omal tasemel 10, 9, 10, 8 ning seega duellivõit Jaapanile 6:2

Peale segavõistkonda pidi Triinu veel jätkama 1/24 individuaalset duelli. Meie otsustasime minna taastuma ja jõudu koguma reedeseks päevaks. Jooksuringid seekord minul pikema ringi, Hendrikul lühem.

Uus päev toob loole järje. 

Argentiina reisikiri nr 1

Eesti noortekoondise ridades osalenud sportvibu kadett Hendrik Õuna ja tema treener Jaanus Grossi Argentiina noorte MM võistluste muljed ja kokkuvõte.

2017. aasta pika välihooaja lõpetasime kõige suurema ja võimsama noortevõistlusega maailmas – noorte MM’iga vibulaskmises. Võistlusel osales ligi 500 sportlast erinevates vanuse- ja vibuklassides. Eesti koondis oli väljas 7 sportlasega. Olgu kõik mainitud: Karl Kivilo (sportvibu juunior), Maris Tetsman (sportvibu juunior), Lisell Jäätma (plokkvibu juunior), Hendrik Õun (sportvibu kadett), Alexandra Põllumäe ja Triinu Lilienthal (sportvibu kadett), Meeri-Maritta Paas (plokkvibukadett ) ja Robin Jäätma (plokkvibu kadett). Sagittariuse kokkuvõttes keskendume Hendrikule.

Meie kohalesõit kestis kaks päeva. Nagu ikka ei saa laia maailma ilma Lufthansa ja Saksamaata. Münchenis tegime  linnaekskursiooni – parasjagu oli sakslastel toimumas Oktoberfest. Kõikjal käisid baierlased oma nahkpükstes ja sulgkaabudes ringi. Vahva meeleolu nakatas ka meid. Lennujaam on linnaga hästi ühendatud, seega kui lennujaamas järgmise lennu ooteaeg on 5-6 tundi, tasub linnasõit kindlasti ette võtta.

Lend läks edasi Frankfurti ja sealt saime koos Korea ja Saksamaa koondisega suunduda Buenos Airese lennule. Meile oli see esmakordne kogemus ülipikk lennureis läbi teha. Buenos Aireses oli vastas korraldajate buss. Reis Rosariosse kestis veel 4 tundi lisaks. Kehad olid sõitmisest ja istumisest tuimad. Kui lõpuks hotelli voodis lõunauinakut tegin, oli keha ülimalt tänulik lõpuks saabunud rahu üle.

Aklimatiseerumine peale pikka sõitu on väga vajalik. Ülejäänud Eesti noortekoondis oli saabunud varem ning juba treenimas. Meie esimene trenn toimus laupäeval, 3 päeva enne kvalifikatsiooni. Võtsime rahulikult ning lasime kehal taastuda. Seda enam oli ootamatu, mis juhtus pühapäeva öösel. Raju ja äike sõitis võistlusplatsist nii üle, et korraldajatele võis kaasa tunda. Väljak oli puruks, telgid laiali. Seega kuulutati pühapäev treeningvabaks. Läksime Hendrikuga jooksma.

Esmaspäeval kuulus kavva ametlik treening ja varustuse ettenäitamine. Ärevus juba veidi kasvas. MM võistlustel kohtub sportlane oma ala kõige tugevamatega. See pole enam lasteaia mäng vaid tõsine enesekontrolli proov. Keskendusime laskmisele. Seeriad andsid lootust, et vorm on õige ajastusega. Kui vaid vaim ei murduks ja sportlane vankumatult oma tegevusele keskenduks. Läksime Hendrikuga pärast kergele jooksule.

Esimene võistluspäev. Meile soodne, pealelõunat oli tuult vähem. Juunioride esitus hommikul polnud päris lootusrikas. Anname endast kõik, mis leiab. Esimene pool. Inspireerusin oma lemmikumuusikast ja püüdsin oma flowseisundist ka sportlast nakatada. Veidi rabe, polnud sellist eneseusku, kui prooviseeriates. Oma sai tehtud, 55-52 silmased seeriad. Vaheajal rääkisime muusikast. Mainisin Hendrikule, mida ma Spotifyst kuulan. Tundus, et veidi pinge langes ja läksime uuesti tulejoonele. See, mis järgnes on iga treeneri unistus. Esimese lasuga saime soorituslikult hoo sisse ja enam tagasi ei hoidnud. Tõeline flowseisund nii treeneril, kui sportlasel – 58, 57, 57, 60, 56, 56. Nii hästi pole kunagi varem Eesti sportvibu kadett järjest lasknud ja seda teha MM’il, parim asi, mis sai juhtuda. Vorm oli hea ja lõpuks sai Hendrik ennast tõeliselt realiseerida. Saime tõsta ennast lausa 15 positsioonile! Ning ka segavõistkonna osas jõudsime 16 parima sekka! Triinu tegi neidude poolel ka hea esituse. Tublid noored!

Uus jutujupp juba homme.

Vinge vibulaskejooksu vennaskond ehk VVV

Kirja pannud Jaanus, 27.09.2017, Keila

Kui meie (Sagitatriuse) vibulaskejooksu esindajad Zoetermeeri jõudsid, oli Euroopa vibulaskejooksu GP I etapp Berliinis juba peetud. Juba teist aastat peetakse Euroopa erinevates paikades GP etappe. Augustikuine Berliini etapp jäi veidi varaseks, kuid septembrikuu lõpu aeg on vibulaskjatele päris sobiv aeg natuke ka oma keha liikuma saada. GP II etapp Zoetermeeris tuli meie osalejate kalendrisse aasta alguses. Meie esinduses olid juba teist aastat järjest: Jaanus Gross, Andra Gross ja Maarja Tänav.

Suurriikides, nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa on antud spordialale (ingl k. Run-Archery) keskendunud sportlasi. Teistes riikides püüavad ala tuntust tõsta peamiselt vibulaskjad. WAE poolelt on viimastel aastatel tulnud mõningast toetust ja Run-Archery võistluste kalender aina tiheneb. Anname meiegi Sagittariuse poolelt oma panuse ja 2018 toob ilmselt esimese pääsukese võistluse näol ka kodukamarale.

Võistlusest

Zoetermeer võõrustas seekord 70 osalejat 7 eri riigist. Rõõm oli ka Eesti lipp välja tuua. GP etapi võistlus on päris intensiivne ja koosneb kolmest osast: täisdistants, sprint ja võiskonnavõistlus. Zoetermeeris oli esimene päev pika distantsi päralt. Esmalt toimus eraldistardist kvalifikatsioon 3× 800 m kahe tiiruga, kus tuli lasta 3 lasku esmalt seistes ja siis põlvelt. Parimad mehed suutsid seda teha 8 minuti lähedale! Jaanuse aeg 9:18 (6), Andral 12:07 (9), Maarjal 15:06 (19). Kvalifikatsioonis esimesed 10 said A-finaali ja 11-20 kohtadele tulnud B-finaali. Seega Jaanus ja Andra A-finaalis ning Maarja B-finaalis. Samal päeval pealelõunat toimus pika distantsi finaalid järgnevalt: 4× 800 m kolme tiiruga seistes-põlvelt-seistes. Trahviringi pikkus 120 m iga möödalasu puhul juurde. Maarja 6 trahviringiga ja ajaga 22:01 kokkuvõttes 17 koht. Andra 7 trahviringi ja ajaga 18:03 kokkuvõttes 7. koht. Lõpuks Jaanus 0 trahviringi ja ajaga 11:35 5. koht. Esimene päev oli seega läbi.

Teine päev

Sprint 3 × 400 m kahe tiiruga, igas tiirus 4 märki, 2 varunoolt. Kvalifikatsioon. Maarja aeg 10:02 (5 trahvi), Andra aeg 7:53 (4 trahvi) ja Jaanus 5:54 (1 trahv). Ainukesena sai siin A-finaali Andra. Meeste tase oli nii kõva, et Jaanus jäi 20 sek kaugusele A-finaali uksest. Põhjus: liiga pikk aeg tiirus. Esmalt naiste B-finaalist. Siin juhtus nüüd päeva üllatus ja võistluste suurimaks üllatajaks osutus Maarja! Üsna kiire ja efektiivne sooritus tiirus ja eriti kõva kolmanda ringi jooks aitasid Maarjal võita B-finaal ning 11.koht! Alati on uhke oma jooks võita! Aeg: 6:50 (0 trahvi!) seega kvalifikatsiooni ajast 3:12 kiiremini. 

Jaanus meeste B-finaalis. Täielik fiasko. Laskmise aeg tiirus oli veel halvem ja ajaga 5:51 kokkuvõttes 17. koht. Viimasena individuaalses arvestuses naiste A-finaalis Andra. Aeg 8:38 (6 trahvi!) andis vaid eelviimase koha ning kokkuvõttes 9. koht.

Võistkonnavõistlus

Enamikel võistkondadest oli kaks meest ja üks naine nagu võistluse reglement nõudis. Meil oli kaks naist ja üks mees. Võistkondi 18. Esimesena läks rajale Maarja. Tiir 4 lasuga läks aia taha, lisaks 3 trahviringi. Sprindis ajakulu tiirus on üks määravamaid tegureid. Maarja tuli rajalt 16. positsioonil. Teine vahetus ja Andra. Siit tuli siis 1 trahviring, jooks suhteliselt kiire. Andra tõstis võistkonna 14. kohale. Jaanus kolmanda vahetusega. Siit tuli Jaanus päeva kordaminek lõpuks. Vahepealne idee teha tiir ilma klikkerita tõi viimasel võimalusel edu. Ajakulu tiirus kohe suurepärane ja ilma trahvideta sooritus andis võimaluse ennast sportlikult rehabiliteerida ja tõstis võistkonna juba 11. kohale. See on siis esimene kord võistkondlikult täies koosseisus Eestit esindada. Seni alati ühendvõistkondadega osaletud. Jätame selle 11. koha järgmisteks etappideks üle teha!

Päeva lõpetas autasustamine ja järjekordne vennastumine kogu ülejäänud vibulaskejooksu maailmaga. Kuna võistlejaid on veel vähe, siis on õhustikus tunda suurepärast atmosfääri ja tagantjärgi võistlusi üheskoos vaadelda ja ühispilte teha tekitab fantastilise tunde! Ühesõnaga VVV!

Kutsume siinkohal kõiki huvilisi 2018 aastal ühinema vähemalt üheks võistluseks Eestis ning ka võimalusel sõitma kaasa järgmistele GP-etappidele Euroopas 2018 aastal.

Vaata Zoetermeeri pildigaleriid 

 

 

Sagittariuse noorlaskjate tulemused 2017 aasta noorte meistrivõistlustel Puiatus

Selleaastane noorte meistrite selgitamine vibuspordis toimus tavatult hilja. Kohaks Puiatu vibuspordikeskus, mida arendab Vana-Võidu vibuklubi. Sagittariuse sportlasi oli kohale saabunud 25.

Hommikuses sessioonis lasid juuniorid ja kadetid. Ilm oli vihmane. Pikkadel distantsidel hootine vihmasadu oli paras väljakutse, ent saime mitu medalivõitjat.

Teises sessioonis alustasid noored ja tidetid, ilm paranes märgatavalt. Sellega said väiksemad laskjad palju positiivseid elamusi ning antud võistlus innustab loodetavasti usinamalt harjutama ja seadma uusi sihte.

Kokkuvõttes võib öelda, et meie hilised laagerdamised oli kasuks tulnud, lasti häid tulemusi ja mõned isiklikud rekordid. Tulemuste kokkulöömisel olin isegi üllatunud, kui hästi meie klubil läks.  Meie parimatele kohtadele tulid Raimond Russi, Annabel Lattik, Stella-Maria Raudam (kolm noortemeistrit) , Sven Erik Linberg, Robin Reidma, Rihard Rannamets, Hugo Arvisto, Merilyn Ann Lippur (viis hõbemedalit), Hendrik Õun, Karmel Uuselu, Anne Sein, Erik Hannes Kail, Tuuli Sepp (viis pronksmedalit). Medaliste kokku 13 laskjat ehk veidi üle poolte tulid koju medalitega. Neljandatel kohtadel: Kaspar Taniel Kannel, Devon Touart. Viiendad kohad: Jan Erik Alliksaar ja Joonas Kirnmann. Isikliku rekordi pikal distantsil (60 m) tegi Annika Sõelsepp, olles harjutuse teise poole arvestuses lausa 4 kohal.

EFAC 2017-l käidud

Juulikuiste vihmade eest sõitis osa Sagittariuse laskjaid saama osa maastikulaskmise Euroopa meistrivõistlustest Saksamaal Harzi mägedes. Viis päeva turnimist Hohegeißi radadel tõid kaasa nii võidukaid emotsioone kui sooritustega rahulolematust. Tasase maa laskjatele oli mägedes laskmine paras nuputamine 🙂

Sportvibu klassides osalesid Marek ja Kevin-Marcus Aedla, Anne Sein, Johanna Vaida. Jahiplokkidest Anu Uusmaa ja Janika Valter, TR-klassi esindas Raivo Sein, pikkvibusid Stella-Maria Raudam.

Esikohtadega naasesid Anne ja Stella-Maria, hõbedaga Kevin-Marcus. Raivo aitas kaasa rahvusmeeskondliku pronksi sepistamisele.

Järgmine IFAA maastikulaskmise tiitlivõistlus 2018. aasta septembris Lõuna-Aafrikas, registreerumine algab septembris 2017. 

Tulemused siin: stiilitiimide arvestus, individuaalarvestus, rahvustiimide arvestus

Kuidas võitvad sportlased mõtlevad

Sõudmise olümpiapronksi Allar Raja ettekanne Kultuuriministeeriumi korraldatud rahvusvahelisel konverentsil „Treenerite roll ühiskonnas. Lisades väärtust inimeste ellu“ 14. juulil Tallinnas. Tõlgitud inglise keelest.

Tere kõigile – treeneritele, sportlastele ja spordisõpradele!

Minu nimi on Allar Raja ja mul paluti rääkida sellest, kuidas mõtlevad võitvad sportlased.

Järgnevalt räägin oma kogemuste põhjal ning keskendun mõnedele mõtetele, mis mul oma 20-aastase spordikarjääri jooksul tekkinud on.

Kõigepealt tuleb ära öelda, et kui oled võitev sportlane, aetakse sinu eest peaaegu kõik korda ja organiseeritakse ära. Sinul endal ei olegi vaja eriti millegi üle muretseda. Sulle tagatakse treeningute jaoks hea keskkond, vajalik varustus ja vajalikud inimesed. Ja kui sul ka on vaja midagi enamat, siis järelikult on sul põhjust seda küsida ja su tulemused annavad selleks õiguse. Nii et kõik paistab ideaalne – vähemalt siis, kui oled võitev sportlane.

Aga ma usun, et sportlase elus on enamat kui võitmine ja võitmise taga on veel midagi enamat – see miski, mida igaüks ihaldab ja edu eelduseks peab. Sa küsid endalt: kas sa oled rahul, kas sa oled õnnelik ja kas sa naudid protsessi? Kas sa kasvad inimesena, oled üha positiivsem, eetilisem ja moraalsem? Mina usun, et kui tahad oma töös midagi saavutada, pead olema hea, lugupidav ja avatud inimene – ükskõik, mis valdkonnas karjääri teed. Ja olulisim, mis aitab eesmärke saavutada, on head ja terved suhted oma lähimate meeskonnaliikmetega – nii isiklikus kui ka tööelus.

Need on põhilised küsimused, millele ma iga päev mõtlen. Kui olin noorem ja tahtsin olla parim, ei vaevanud ma end tulevikule mõtlemisega – pean silmas eetilisi ja moraalseid küsimusi. Olen tänulik, et mu perekond ja treenerid on minust minu hinnangul siiski üsna normaalse inimese kasvatanud :)

Võib öelda, et võitmine ei ole spordis peamine ja suurim eesmärk. Et olla edukas sportlane, tuleb arendada väärtusi ja oskusi, mis teevad sinust esmalt hea inimese. See vastutus lasub peamiselt vanematel ja hiljem treeneritel. Kui sportlase ja treeneri suhe on hea, siis on ka pärast edukat võistlust rohkem, mida tähistada. Lisaks saavad mõlemad – sportlane ja treener – läbi jagatud kogemuste koos kasvada ja uuele tasandile jõuda. See on sügavam kui lihtsalt võidud ja kaotused. On oluline, et sportlased kasvaksid inimestena ja toimiksid paremini ka meeskonnana, eriti noorsportlased.

Toon nende mõtete selgitamiseks paar näidet oma kogemustest.

Esiteks olen paaril viimasel aastal märganud olukordi, kus noorsooklassi sportlased (vanuses 18-23) sihivad maailma tipptulemusi ja on selleks endast kõik andnud, kuid hoolimata pingutusest jääb soovitud tulemus tulemata. Siis mõtleb noor sportlane, et võibolla on viga hoopis meeskonnas ning hakkab kõiges kahtlema. Ta paneb küsimärgi alla kogu treeningmetoodika, tehnikad, treeningrežiimi ja hakkab otsima midagi uut ja paremat – kahjuks omapäi, mitte meeskonnaga koos. Loomulikult leiab ta midagi, mida peab paremaks – rohi on kuskil mujal ju alati rohelisem. Järgneb lumepalliefekt. Ta tahab vahetada treenerit, tehnikat, metoodikat jne. Minu kogemuse järgi on need aga väga harvad juhused, kus noorsportlane suudab ise teha nii fundamentaalseid muutusi ilma oma treeneri või meeskonna toeta.

Sellisel ajahetkel on just oluline, et treener astuks esimese sammu ja tuleks noorsportlasele vastu rohkem kui poolele teele, et koos lahendada arusaamatused ning taastada usaldus ja avatus. Sest just seesama treener saab aidata otsida lahendusi ning olla sportlasele toeks kogu tema karjääri vältel. Hiljem saab just sellest treenerist inimene, keda sportlane kõige enam usaldab.

Ka mina olen selles olukorras olnud ning mul on väga hea meel, et minu esimene treener aitas mul sellest olukorrast aru saada ning näitas mulle, mis on kõige olulisem – suhted. Suhted meeskonnaliikmetega, suhted treeneritega, suhted toetajatega. Minu esimene treener tegi mulle selgeks, et ma olen oma lühikese sportlaskarjääri jooksul läbi teinud väga suure arengu ning et mul on olemas kõik, mida ma vajan selleks, et kasvada veelgi nii sportlase kui ka inimesena. Treener ütles mulle: „Ole kannatlik ja tee oma unistuse nimel tööd – see pole lihtne, kuid me usume sinusse!“ Tänu sellele jutuajamisele on meil väga lähedane side ning sellest ajast alates olen alati tundnud vabadust midagi kartmata arutada ja vaielda ükskõik millistel teemadel. See oli minu jaoks piisav, et paigale jääda ja ennast tõestada. Ma tundsin end turvaliselt, mistõttu sain võtta riske, mis aitasid mul tõsta oma sportlikku sooritust ning pühenduda sajaprotsendiliselt. Aga olümpiafinaalis läheb vaja veel natuke rohkem.

Ma tõesti väärtustan kõrgelt treenereid, kes suudavad välja teenida sportlase lugupidamise ja end autoriteedina kehtestada, olles samas avatud, nii et ka sportlane saab end avada. Ütleksin, et minu nägemuses on treeneri roll olla sportlase eeskuju või mentor.

Kui treener ja sportlane suudavad kriitilised hetked lahendada, tugevdab see nendevahelist sidet. Usun, et oleme kõik ühel meelel, et treeneri ja sportlase suhe mõjutab oluliselt sportlase sooritust. Treenerid peavad mõistma, et nende töö ei seisne üksnes sportlase füüsilises arendamises, vaid nad valmistavad oma noorsportlasi ette edukaks eluks.

Minu teine näide räägib sellest, miks suhted on kasvujärgus olevatele võitvatele sportlastele olulised ning see on seotud sellega, miks tuleb oma eesmärkide saavutamiseks olla avatud inimene, kes peab teistest lugu.

Isegi individuaalsportlast ümbritseb tema meeskond – sinna kuuluvad treener, füsioterapeut, sponsorid, arstid, perekond jt. Selleks, et olla enesekindel ja saavutada enam, peab vundament tugev olema. Nagu Maslow püramiid, kus põhivajadused peavad olema täidetud, et järgmistele astmetele liikuda. Usun, et need põhivajadused sportlase jaoks on suhted oma treeneri, tiimiliikmete ja tugigrupiga. Nad peavad olema usaldusväärsed, asjatundlikud ja toetavad kõigis olukordades – nii võites kui ka kaotades.

Üks näide, mis meenub, puudutab võistlusolukorda maailmameistrivõistluste finaalis. Meie – kõik neljapaadi liikmed – olime murdumise äärel. Olime väsinud ning tundus, et meil ei ole enam mitte midagi anda. Me eksisime. Medalivõiduks läks vaja ainult ühte lauset meie meeskonnaliikmelt. See lause oli: „Venelased kukuvad.“ J See oli kõigest üks lause, mille meeskonnakaaslane kuuldavale tõi, aga kogu meeskond mõistis koheselt selle tähendust, konteksti ja allikat. Me tundsime oma meeskonnakaaslast, kes selle lause ütles, ja teadsime kohe, mida see tähendas – et me peame kuidagi leidma veel jõudu, andma 110% ja meil on võimalus võita MM-i medal. Seda poleks juhtunud, kui me poleks oma meeskonnakaaslast tõsiselt võtnud või kui me poleks teadnud selle väärtust, et see sõnum tuli just temalt. Me tundsime oma meeskonnakaaslast niivõrd põhjalikult ja see aitas meil võita medali.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et tegelen jätkuvalt sõudmisega ja naudin seda rohkem kui kunagi varem. Mulle meeldib ja mind motiveerib see, kui treeneril ja meeskonnaliikmetel on ühine soov saada üha paremaks igas aspektis ning nad on avatud teiste sportlastega koos kasvamisele. Hoolimata tõsiasjast, et oleme sõudmises peaaegu kõik võimaliku juba saavutanud, näen ma, et meil on endast veel anda, et jõuda veel suuremate eesmärkideni sportlasena ning saada inimesena veelgi paremaks.

Lähtetekst siin.

Hea juhtimise tava spordiorganisatsioonis

Sagittarius on liitunud spordiorganisatsiooni juhtimise hea tavaga. 

Spordikorraldus Eestis on rajatud riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste ning spordiorganisatsioonide ühistele eesmärkidele, koostööle ja tegevusrollide jaotusele. Spordiorganisatsioonid on avalikule sektorile vastutustundlikud partnerid ja täidavad Eesti Vabariigis kehtivaid konventsioone, seadusi ning teisi
õigusakte. Spordiorganisatsioonide tegevuse põhiprintsiibid on ausus, avatus, õiglus ja usaldusväärsus.

1. Spordiorganisatsiooni visioon, missioon ja strateegiline arengukava
1.1 Spordiorganisatsiooni visioonina on selgelt sõnastatud suundanäitavad strateegilised püüdlused ja kavatsused. Missioon kajastab peamist, mida spordiorganisatsioon soovib korda
saata ning väärtusi, mille toel seda tehakse. Strateegiline arengukava on koostatud vähemalt nelja-aastaseks perioodiks, see põhineb visioonil ja missioonil ning seda ajakohastatakse
regulaarselt.
1.2 Visiooni ja missiooni sõnastusettepanek ning strateegiline arengukava on välja töötatud spordiorganisatsiooni juhtide eestvedamisel ja on heaks kiidetud spordiorganisatsiooni kõrgeima juhtorgani poolt. Visiooni ja missiooni tutvustatakse sihtrühmadele ja avalikkusele.

2. Juriidilise isiku staatus, spordiorganisatsioon ja tema liikmeskond
2.1. Spordiorganisatsioon on aktiivselt ja reaalselt tegutsev eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhikirjaliselt sätestatud eesmärgiks on spordi arendamine. Spordiorganisatsioon tegutseb kas: 

  • spordiklubina – eraõigusliku juriidilise isikuna, kelle põhitegevus on sport. Spordiklubi liikmeteks on klubi tegevustest huvitatud ja tegevuses osalevad isikud.
  • maakonna ja linna spordiliiduna – maakonnas või linnas tegutsevate spordiklubide ühendusena, kes on rahvusliku olümpiakomitee liige. Maakonna ja linna spordiliidu
    liikmeteks on selles maakonnas või linnas tegutsevad spordiklubid. Maakonna ja linna spordiliidu eesmärk on koondada oma liikmeskonda enamus selle maakonna või linna
    klubidest.
  • spordialaliiduna – spordialaga tegelevate klubide üleriigiline ühendus, kes on vastava rahvusvahelise spordialaliidu ja rahvusliku olümpiakomitee liige. Spordialaliidu liikmeteks
    on vastava spordialaga tegelevad spordiklubid. Spordialaliidu eesmärk on koondada oma liikmeskonda enamus seda spordiala harrastavatest klubidest.
  • spordiühendusena – kindlas spordivaldkonnas või piirkonnas tegelevate isikute ühendus.
    Spordiühenduse liikmeteks on selle spordi valdkonnaga või sihtrühmaga või piirkonnas tegelevad juriidilised ja füüsilised isikud.
  • rahvusliku olümpiakomiteena – Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt tunnustatud üleriigiline ühendus, kes ühendab ja esindab Eesti spordiliikumist. Rahvusliku
    olümpiakomitee liikmeteks on spordialaliidud, maakonna spordiliidud ja spordiühendused ning Olümpiaharta alusel füüsilised isikud.

2.2. Spordiorganisatsioon on kantud Eesti spordiregistrisse ning ajakohastab seaduses ettenähtud korras andmeid.

3. Spordiorganisatsiooni reeglid, struktuur ja juhtimine
3.1. Spordiorganisatsiooni põhikiri, selle sisu ja struktuur ning kinnitamise, muutmise ja täiendamise reeglid vastavad Eesti Vabariigi seadustele ning rahvusvaheliselt tunnustatud
normidele.
3.2. Spordiorganisatsiooni juhtorganid, nende struktuur ja koosseis vastavad tegevuse eesmärgile, ulatusele ning liikmeskonnale.
3.3. Juhtorganid, nende moodustamise alused, nendesse kuuluvate liikmete arv, volituste periood, ülesanded, õigused ja kohustused on sätestatud spordiorganisatsiooni põhikirjas.
3.4. Spordiorganisatsiooni juhtorganid stimuleerivad uute kandidaatide esilekerkimist juhtisikute valimistel.
3.5. Spordiorganisatsiooni juhtorganite otsused põhinevad põhjalikul eeltööl ja asjakohasel informatsioonil. Otsustest teavitatakse liikmeskonda. Kõikidel spordiorganisatsiooni liikmetel on õigus teha ettepanekuid, olla kaasatud teemade tõstatamisel.
3.6. Spordiorganisatsiooni juhtorganitesse kuuluvad isikud on oma otsuste langetamisel sõltumatud. Otsustamisel ei osale isik, kellel on otsusega seoses isiklikud huvid. Igasuguste huvide konfliktide välistamiseks on spordiorganisatsioonil kehtestatud selged reeglid.

4. Juhtisikute pädevus, ausus ja eetiline käitumine
4.1. Spordiorganisatsiooni juhtorganite liikmed valitakse või määratakse lähtuvalt nende võimetest ja oskustest, pädevusest, isiku- ja juhiomadustest ning kogemustest. Vajadusel
kaasatakse spordiorganisatsiooni juhtimisel väliseid eksperte.
4.2. Spordiorganisatsiooni tegevametikohtadel töötavate isikute tööle võtmine toimub objektiivsete kriteeriumite alusel avatult ja läbipaistvalt ning tegevametikohtadele on kehtestatud ametijuhendid.
4.3. Spordiorganisatsioonis on kehtestatud selged ja piisavad reeglid esindusõiguse kasutamiseks ja otsuste läbipaistvuse tagamiseks.
4.4. Spordiorganisatsiooni juhatuse liikmed on ettenähtud korras ja kogu volituste kehtivuse perioodiks kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrikaardile.
4.5. Spordiorganisatsioon soodustab oma valitud ja määratud juhtide, töötajate ning vabatahtlike enesetäiendamist. Spordiorganisatsioon korraldab vastavalt võimalustele neile
regulaarseid koolitusi.
4.6. Spordiorganisatsioon järgib rahvusvaheliselt ja siseriiklikult tunnustatud eetilise käitumise põhimõtteid ja reegleid.
4.7. Spordiorganisatsiooni valitud või määratud juhtorgani liige peatab oma volitused ja tegevuse koheselt arvates kohtumääruse tegemisest tema süüdistatavana kohtu alla andmise
kohta. Volitused taastuvad tema suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumisel. Süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel on süüdimõistetu kohustatud koheselt esitama avalduse tema
tagasikutsumiseks juhtorganist, tema poolt vastava avalduse mitteesitamisel on spordiorganisatsioonil õigus ja kohustus ta juhtorganist koheselt tagasi kutsuda.
4.8. Spordiorganisatsioon korraldab oma tegevust ja ühtsust toetavat kommunikatsiooni.

5. Aruandekohustus, läbipaistvus ja järelevalve
5.1. Finantsaruandlust ja –raporteid koostatakse ning esitatakse ja järelevalvet teostatakse järgides seadustes ja teistes õigusaktides ning põhikirjas ettenähtud korda.
5.2. Spordiorganisatsioonis on kehtestatud sisemine kontroll rahaliste otsuste ja operatsioonide üle. Spordiorganisatsioonis on loodud süsteem otsuste vastuvõtmiseks, dokumentide koostamiseks ja säilitamiseks, informatsiooni turvaliseks hoidmiseks. Sisemise kontrolli struktuur tuleneb organisatsiooni tegevusulatusest ja -mahtudest.
5.3. Spordiorganisatsioonil on vajadusel loodud vähemalt kaheastmeline liikmetevaheliste erimeelsuste lahendamise kord.

6. Liikmesklubide, sportlaste ja harrastajate tegevustesse kaasamine
6.1. Spordiorganisatsioon tagab reeglitel ja juhenditel põhineva õiglase kohtlemise kõigile oma aktiivselt tegutsevatele liikmetele, sportlastele ja harrastajatele ning välistab igasuguse
diskrimineerimise sõltumata mh soost, vanusest, rahvusest või erivajadustest.
6.2. Spordiorganisatsioon järgib põhimõtteid, mis vähendavad ohtu harrastajate tervisele.
6.3. Spordiorganisatsioon võitleb spordis keelatud ainete ja meetodite kasutamise vastu, järgib dopinguvastast poliitikat ja regulatsioone. Spordiorganisatsioonis kehtib null-tolerants dopingu
suhtes. Spordiorganisatsioon kaitseb sportlasi dopingu kasutamise eest eelkõige ennetava tegevuse ja dopingukontrollide kaudu.
6.4. Spordiorganisatsioon tegutseb sporditulemustega manipuleerimise välistamiseks, teeb vajadusel igakülgset koostööd järelevalveorganitega.
6.5. Spordiorganisatsiooni võistlused põhinevad Ausa Mängu reeglitel ja õiglasel kohtunikutegevusel. Aus Mäng on kõigi tegemiste aluseks. Spordiorganisatsioon edendab oma
tegevuste kaudu spordi positiivseid väärtusi ja sõprust.

Reeglistik “Hea juhtimise tava spordiorganisatsioonis” on kinnitatud MTÜ Sagittarius juhatuse poolt 7.08.2017.

SINISED LOHED TULEVAD! Sagittarius on Harjumaal tegutsev vibuklubi, mis ühendab vibulaskjaid ja -huvilisi. Oodatud on kõik, platsi- ja metsalaskjad ning vibujahimehed. Teeme kõigist maailmameistri tingimusel, et igaüks laseb oma nooled ise välja :)